LIISI KINK 4 VIROLOOGIA Genoomi segmentidel puudub omavaheline homoloogia v.a segmentide otstes (sarnaselt reoviirustele). BCV kaks segmenti kodeerivad igaüks ühte valku (on monotsistroonsed) - vastavalt 67 ja 52 kDa valke: väiksem nendest kujutab endast kattevalku; suurem on tõenäoliselt viiruse RdRp. Krüptoviiruste replikatsioonitsükkel on arvatavasti väga sarnane teiste dsRNA genoomsete viiruste replikatsioonitsüklile. 3. SUGUKOND REOVIRIDAE Esimesed reoviirused (nimetus tuleneb sõnadest respiratory enteric, orphan viruses) eraldati 1959 aastal. Praeguseks kuulub sugukonda Reoviridae üheksa perekonda viiruseid, mis nakatavad:
valkude ekspressiooni. Samas aga mutatsioon ühes trp geenis pärsib reeglina vaid selle valgu sünteesi, mille geenis vastav mutatsioon esineb. 5. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? 2 Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit. trp operoni kodeeriv mRNA) sisaldab kodeerivaid järjestus, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessies osalevat valku. Eukarüootsed mRNAd on aga monotsistroonsed, st iga mRNA molekul kodeerib ühte valku. Polütsistroonsete ja monotsistroonsete mRNAde erinevus on seotud nende mRNAde translatsiooniprotsesside fundamentaalse erinevusega. (või siis eukarüootne mRNA sisaldab introneid ja vajab transkriptsioonijärgset töötlemist, kui prokarüootne on kohe küps ja temalt alustatakse instantselt valgusünteesi). 6. Võrdle prokarüootsete ja eukarüootsete RNA polümeraaside struktuuri ja funktsiooni
transkriptsioonifaktorit eIF- 4G. Tänu rotaviiruse mRNA 5’ ja 3’ otste omavahelisele interaktsioonidele aktiveerib NSP3 poone eIF- 4G sidumine viiruse mRNA-de translatsiooni Samal ajal surub NSP3 maha peremehe RNA-de translatsiooni Sugukond Partitiviridae Taimede ja seente viirused. Virion T=1. Genoom koosneb kahest dsRNA segmendist pikkustega 1,4- 2,4 kb, mis pakitud eraldi virionidesse. mRNA-d on monotsistroonsed. Kodeerivad vastavalt kattevalku ja replikaasi. Sugkond Endornaviridae Taimede ja seente ja vetikate. Ei moodusta virione. Genoomiks on üks dsRNA fragment 14-17,6 kb, mille kodeerivad pluss ahelas on 5’ otsast 1,2 – 2,7 kb kaugusel spetsiifiline ahela katkestus (nick). Genoom kodeerib ühte pikka polüproteiini. Replikatsioon toimub tsütoplasmaatilistes vesiikulites.
ekesonid ühendatakse. · RNA editing 5. Mis vahe on eukarüootsel ja prokarüootsel mRNA-l? (2p) Enamus eukarüootsetest geenidest kodeerib monotsistroonseid mRNAsid sisaldades pikki introneid. Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit. Trp operoni kodeeriv mRNA) sisaldab kodeerivaid järjestus, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessies osalevat valku. Eukarüootsed mRNAd on aga monotsistroonsed, st iga mRNA molekul kodeerib ühte valku. Polütsistroonsete ja monotsistroonsete mRNAde erinevus on seotud nende mRNAde translatsiooniprotsesside fundamentaalse erinevusega. III VARIANT 1. Translatsiooniprotsess, presibosomaalne ja ribosomaalne etapp Translatsioon on kaheastmeline dekodeerimisprotsess · Preribosomaalne etapp: aminoatsüül tRNA süntees (ligaasid, ARS või ARL) · Ribosomaalne etapp: koodon-antikoodon translatsioon ja peptiidsideme süntees ribosoomil
See muutus, mis toimub vaid soolerakkudes, muudab CAA koodoni UAA poolt kodeeritud stopp-koodoniks ning lõpeb poole lühema valgu apoB-48 sünteesiga. See on C-U editing, on ka A-I editing. 4. Mis on peamine erinevus prokarüootse ja eukarüootse mRNA vahel? Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (nt trp operoni kodeeriv mRNA) sisaldab kodeerivaid järjestusi, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessis osalevat valku. Eukarüootsed mRNAd on aga monotsistroonsed, st iga mRNA molekul kodeerib ühte valku. Polü- ja monotsistroonsete mRNAde erinevus on seotud nende mRNAde translatsiooniprotsesside fundamentaalse erinevusega (või siis eukarüootne mRNA sisaldab introneid ja vajab transkriptsioonijärgset töötlemist, prokarüootne on aga kohe küps ja sellelt alustatakse koheselt translatsiooni). 5. Missugused molekulaarsed mehanismid tagavad selle, et inimese genoomi 23000 geeni kodeerivad miljoneid erinevaid valke
primaarne transkript. 1 geen = 1 valk, 1 operon = mitu valku. 18. Mis on peamine erinevus prokarüootse mRNA ja eukarüootse mRNA vahel? Enamus eukarüootsetest geenidest kodeerib monotsistroonseid mRNAsid sisaldades pikki introneid. Paljud bakteriaalsed mRNAd on polütsistroonsed, st et üks mRNA molekul (näit. Trp operoni kodeeriv mRNA) sisaldab kodeerivaid järjestus, mis kodeerivad mitut, samas bioloogilises protsessies osalevat valku. Eukarüootsed mRNAd on aga monotsistroonsed, st iga mRNA molekul kodeerib ühte valku. Polütsistroonsete ja monotsistroonsete mRNAde erinevus on seotud nende mRNAde translatsiooniprotsesside fundamentaalse erinevusega. 4 19. Võrdle prokarüootsete ja eukarüootsete RNA polümeraaside struktuuri ja funktsiooni. Eukarüootidel on kolme tüüpi tuumset RNA polümeraasi. Kõik kolm