Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"monoteistlike" - 5 õppematerjali

Maailma usundid - esitlus
17
pptx

Maailma usundid - esitlus

Kitsamas mõttes on usund religioosne süsteem, mis on omane teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele rühmale. Usundeid eristatakse selle järgi mida usaldatakse, usutakse. Selle järgi on kõik inimesed usklikud, ainult usu kese on erinev. Usundite klassifikatsioone on erinevaid. Üldiseim jaotus on kahene: kas monoteistlik või polüteistlik usund. Monoteism Monoteism on usk ainsasse, universaalsesse, kõikehõlmavasse jumalusse. Monoteistlike religioonide seas on Judaism, Kristlus, Islam On olemas erinevad monoteismi vormid, sealhulgas : Teism-tavaliselt usku "isikulisse" jumalasse Deism-usutakse, et on olemas üks jumal, kuid Jumal maailma ei sekku Panteism-universum ongi Jumal Panenteism-Jumal sisaldab maailma, kuid ei ole sellega samane Polüteism Polüteism tuleb kreeka keelest poly palju + teos jumal = palju jumalaid. Polüteism on iganenud usunditüüp mis

Teoloogia → Religioon
24 allalaadimist
SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine
4
docx

SISSEJUHATUS ISLAMISSE kordamine

6. Modern Trends in the Tafsir Tradition 7. The Indigenization of the Qur'an: Is there an Indonesian Tafsir Koraan on prohvet Muhammadile (570-632) 22 aasta jooksul Jumalalt (allah) saadetud ilmutuste kirjapandud vorm. Koraani mõiste tuletatakse 1. qar'a ­ arab. k. valjuhäälega ettelugema 2. qeryana ­ süüra k. kirja lugemine, lektsioon Põhiteema: Allahi, ainujumala kummardamine (allaheitmine) ning Muhammad on viimane inimkonnale saadetud prohvet, kes taastab eelnevate monoteistlike traditsioonide (juutlus, kristulus) õige varianti Ülesehitus: 114 suurat, 2-112 põhisuurad, 1 suura fatiha ­ avamine, 113. ja 114. on vaimude eemale peletamiseks. Pikim 2. suura (286-287 a.), lühem 110, (3a), kokku koraanis 6211 ajaati (ayah, ,,märk") ehk värssi Suurade kronoloogia: Meka I periood (610-614/615) ­ 48 suurat (ainujumal, ülestõusmine, kohtupäev) Meka II periood (615-616) ­ 21 suurat (prohvetite lood, paradiis ja põrgu)

Teoloogia → Usundiõpetus
7 allalaadimist
Maailma rahvaste usundid
5
docx

Maailma rahvaste usundid

olendite kaudu. 4 ja 5 ärkveluned, kus inimene saab juhtida unenägusid. 5. Väeloom ehk teise olendi hing 6. Väed, õnned +, lamba või sea õnn ei tegele kaalika kasvatusega 7. Vead – jänesemokk, tedretähnid 8. + märgiga õnnistu – õnnistu on õnnistaja hing, - märgiga on needus. 9. Üldhinged; maaema, teavaisa. Esimene kevadine äike. Animistlike motiivide võrdlus monoteistlike motiividega, motiivide teisendamised ja võrgustikulise mõtlemise asendumine hierarhilise mõtlemisega. Animism on usk mitmetesse hingedesse, võrgustikuline mõtlemine. Monoteism on ühe Jumala uskumine ja teistest jumalatest ära ütlemine. Materjalismis hakkab kujunema hierarhialik, polüteismlik maailma vaade.

Teoloogia → Maailma usundid
15 allalaadimist
Tsivilisatsioonide kujunemisest 1-sajandini
14
docx

Tsivilisatsioonide kujunemisest 1. sajandini.

taastas riigis korra ja rahu; NB! Mitte esimene keiser; Augustus e Octavianus ­ 44 eKr ­ 14 pKr; kodusõjad; sai Augustuse (suursugune) nimetuse senati poolt 27 eKr; konsul; Rooma kultuuri kõrgajastu; 30 eKr vallutas Egiptuse; Rooma vabariigi lõpp ja keisririigi algus; Usk: Alistatud rahvastelt nõuti, et nad austaksid ka Rooma jumalaid ja samal ajal ka Rooma keisrit ühe jumalana, seepärast tekkis probleeme monoteistlike usunditega piirkondades. Kristlus levis kiiresti lihtrahva hulgas ning 313. a kuulutas keiser Constantinus riigis usuvabaduse. 381. a kuulutati kristlus Rooma riigis riigiusuks. 4) Keskaeg 5. ­ 15. sajand (+16. sajand varauusaeg) Keskaja piirid: · tavapäraseim 476 ­ 1453 - 476 Lääne-Rooma lagunemine - 1453 Ida-Rooma lagunemine - 1492 Kolumbus jõudis Ameerikasse · piirid on kokkuleppelised, ei sobi kõikidele - nt Prantsusmaal 4

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
Sissejuhatus filosoofiasse
37
docx

Sissejuhatus filosoofiasse

6. loeng JUMAL JA ÜLELOOMULIK Filosoofide jumal võib erineda teoloogide Jumalast ja tavaliste usklike Jumalast. Käsitletakse religiooni aspekte, mis on filosoofiliselt tähtsad. Põhjused, miks rääkida Jumalast on nt islam (on hakanud mõjutama (sekulaarsete) eurooplaste elu ja mõtlemist) ja USA (puutub meisse ja seal on religioon tihedalt teiste eluvaldkondadega seotud). Jumala sõna ja mõiste kr k theos, lad k deus. Siin räägime Jumalast, mitte jumalast, sest juttu on monoteistlike religioonide ainujumalast. Traditsiooniline monoteismi Jumal: igavene, lõpmatu ja täiuslik, mittemateriaalne e vaimne, kõiketeadev, absoluutselt hea ja õiglane, kõikvõimas, maailma looja, alalhoidja ja valitseja, ühtaegu teispoolne ja kõikjal kohalolev, isik ja vaba toimija. *Deism – õpetus, mille järgi igavene ja kõikvõimas Jumal on loonud maailma, kuid edaspidi maailma asjadesse ei sekku ega ilmuta end. Seega pole mõtet palvetada, maailm kulgeb omasoodu

Filosoofia → Sissejuhatus filosoofiasse
28 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun