Kest – munrakud on erilised loomsed rakud, millel on kestad o Emaskesta sünteesib munarakk ise, teise kesta munasari ja kolmanda kesta munajuha Viljastumine Isas- ja emassuguraku ühinemine, millega peab kaasnema rakutuumade seostumine Viljastumist jaotatakse vastavalt toimumiskohale kehasiseseks ja kehaväliseks Polüspermia – munarakku peab sisenema rohkem kui üks sperm Monospermia – munarakku tungib ainult üks sperm Viljastumine inimesel Toimub munajuha laienenud osas Munaraku eluiga 24h Spermi eluiga naise organimis 48h Viljastumise eelduseks ca 1000 spermi jõudmine munarakuni Spermid peavad alluma naise suguteede erilistele mõjudele, mis kiirendab nende liikumist Monospermia tagatakse membraani laengu muutusega Viljatus Võimetus saada järglast normallsel viisil aastase perioodi vältel Põhjused
Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti roomajad munarakke) Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud o Monospermia – munarakku tungib ja viljastab üks sperm o Polüspermia – munarakku tungib sadu sperme, kuid viljastab üks, teised lagundavad rebu ja on toiduks lootele. o Viljastumine inimesel § Toimub munajuha laienenud osas § Munaraku eluiga 24h (viljastumisvõime 12-18h) § Spermi eluiga naise organismis 48h, max 72h § Viljastumise eelduseks on ca 1000 spermi jõudmine munarakuni
Varuained Minimaalselt Palju Arv imetajate organismis Väga suur Suur /viljastumisvõim. arv väike Kestad Pole On mitmeid Viljastumine ... emas- ja isassuguraku ühinemine erinevates keskkondades, millele järgneb nende kromosoomistike liitumine. Viljastumine jaguneb 1) Kehaväline, kehasisene 2) Monospermia, polüspermia Tunnus Kehaväline Kehasisene Toimumiskoht Vees Emasorganismi suguteedes Arv Mõlemapoolselt suur Sperme palju, munarakke vähe
(haploidne kromosoomistik) kombineerumine. Jaotatakse: 1. Kehasisene 2. Kehaväline Koht Energeetilised kulud Tõenäosus Näited Kehasisene Emase Väiksed (sugurakke Suur Imetajad, linnud, suguteedes vähe, eriti munarakke) roomajad Kehaväline Vees Väga suured Väike Kahepaiksed, kalad, (sugurakke on palju) sõõrsuud 1. Monospermia Munarakku siseneb ja tuumade ühinemises osaleb 1 sperm, nt imetajad 2. Polüspermia Munarakku siseneb u 1000 spermi, tuumade ühinemises osaleb 1, ülejäänud lagundavad rebu. Vaid reburohketel - linnud, kahepaiksed, roomajad. Viljastumine inimesel 1. Koht - munajuha 2. Spermide eluiga - max kuni 72 tundi naise suguteedes 3. Munaraku viljastumisvõime kuni 36 tundi 4. Viljatus - olukord, kus aastase kooselu vältel soovitavat rasedust pole toimud. Eestis 13-14% paaridest
liitumine. Viljastumine jaguneb : 1. kehaväline - toimub vees, sugurakkude arv on suur, energeetilised kulutused on suured, viljastumise tõeneäosus on väiksem. (sõõrsuud, kalad, kahepaiksed). 2. kehasisene - toimub emasorganismi suguteedes, sugurakkude arv on väiksem, energeetilised kulutused on väiksemad, viljastumise tõeneäosus on suurem. (imetajad, linnud, roomajad) Viljastumine jaguneb veel : 1. monospermia - munarakku tungib 1 sperm ja tuumade ühinemine toimub 1 spermi tasandil. 2. polüspermia - munarakku tungib sadu sperme, tuumade ühinemine toimub aga 1 spermi tasandil. (linnud, kalad, roomajad) Viljastumise bioloogilinie tähtsus : 1. taastatakse diploidsus 2. tagatakse pärilik muutlikus 3. paljudel organismidel määratakse sugu 4. aktiveeritakse munarakk edasiseks arenguks. Viljastumine inimesel : 1. toimub munajuha laienenud osas. 2
Koht vees Emasorganismi suguteedes Sugurakkude hulk Mõlemal tasandil suur Suur ainult spermide arv Viljastumise tõenäosus väike suur Energeetilised kulutused Suured, sageli nii suured, et üks Oluliselt väiksemad või mõlemad osapooled hukkuvad Näited Klass sõõrsuud, kalad, kahepaikne Kl: roomaja, linnud, imetaja Monospermia- munaraku ühinemises ja tuumade ühinemises osaleb üks sperm (imetajad) juhul kui läheb kaks spermi, on tagajärjeks iseeneslik mikroabort Polüspermia- munarakku läheb 100-1000 sperme, aga tuumade ühinemises osaleb üks, ülejäänud lagundavad rebu- palju rebu sellistes munarakkudes (kalad, linnud) VILJASTUMINE INIMESEL Toimumiskoht: munajuha laienenud osas Sugurakkude potentsiaalne eluiga: munarakul 24h, spermid naise suguteedes 48h
suguliselt paljunevatel organismidel algab ontogenees ehk isendi areng. Viljastumise vormid: 1. Kehaväline · sugurakkude arv on suur(seprm ja munarakk) · vees · tõenäosus väike · energeetilised kulutused suured · Näiteks sõõrsuud, kalad, kahepaiksed 2. Kehasisene · spermide arv suur · emasorganismi suguteedes · tõenäosus suur · geneetilised kulud väikesed · roomajad, linnud, imetajad 1. Monospermia · Munarakku tungib 1 seprm · Tuumade ühinemises ka 1 sperm( inimene) 2. Polüspermia · Munarakku tungib sadu sperme · Tuumade ühinemises osaleb 1 seprm Viljastumine inimisel Koht: · Munajuha laienenud osas Ajavaru: · Munarakk 24(max(36 tundi) · Spermid 48(max 72 tundi) Looteareng: · Pesastumine 6..8 päeval alge umbes 100 rakuline Viljatus: · Kui rasestumist ei järgne umbes 1 aasta jooksul. See on umbes 15%
Sperm esmalt seondub ja seejärel sulandub munaraku membraaniga. * Spermiga sisenevad munarakku lisaks spermi genoomile, mitokondrid, tsentriool (kasutatakse lõigustumisel) ning väike kogus tsütoplasmat; membraan ühineb munaraku membraaniga Spermi mitokondrid ja nende DNA lagundatakse tsütoplasmas, seega järglaste mitokondrid pärinevad emalt. 17 Polüspermia vältimine (aeglane blokaad, kortikaalreakstioon) Monospermia - munaraku viljastab ainult üks sperm Spermi haploidne tuum ja munaraku haploidne tuum annavad aluse uuele diploidsele organismile, säilitades liigispetsiifilise kromosoomistiku Lindudel, roomajatel ja sabakonnadel võib munarakku sattuda rohkem sperme (füsioloogiline polüspermia), ehkki viljastumisprotsessi viib lõpuni siiski ainult üks sperm Kui mingil põhjusel satub munarakku rohkem sperme ja spermist pärinevaid aktiivseid tsentrioole on sügoodis rohkem (patoloogiline
annaabi.ee 
