Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske monosahhariidid. Töö käik: Võtan kaks katseklaasi, ühte neist valan glükoosi, teise laktoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisan 3 ml Barfoed' reaktiivi. Lahuse värvus muutus helesiniseks. Segan hoolikalt ja hoian keevas veevannis paar minutit. Katseklaasis, kus oli glükoosi lahus tekkis punane sade. Järeldus: Punane Cu2O sade annab tõestust, et reaktsioon toimub ainult monosahhariididega. 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon. Selivanoff'i reaktiiv reaktiiv, mis sisaldab soolhapet, benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3. Selle reaktiivi kasutatakse suhkrute kvantitatiivseks määramiseks. Reaktsiooniprodukti värvus varueerub punakaspruunist tumepruunini. Reaktsioon toimub kiiremini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valan 1 ml fruktoosi lahust. Teise katseklaasi valan 1 ml glükoosi lahust.
süsiniku aatomiga seotud hüdroksüülrühm, desoksüriboosis aga vesinik. Glükoos. Fruktoos. Mõlemad on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustab glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda aga toidust. Järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis talletatakse energiarikastesse ehk makroergilistesse ühenditesse. Oligosahhariidid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energia saamiseks. Tärklis. Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis) tärklise kujul. Tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monomeere. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. Lipiidid
Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid, mis organismides on valdavalt moodustunud kahe-kolme monosahhariidi omavahelisel ühinemisel (näiteks, glükoosi ja fruktoosi ühinemisel saame sahharoosi). Looduses ongi enim levinud kahest monosahhariidist moodustunud disahhariidid kolmest või enamast monomeerist koosnevaid oligosahhariide kohtab tunduvalt vähem. Piimas sisalduv oligosahhariid laktoos ehk piimasuhkur on samuti disahhariid. Sarnaselt monosahhariididega kasutavad organismid ka oligosahhariide eelkõige energiaallikana. Polüsahhariidid on kõrgemolekuaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Põhilised looduslikud polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. Sahhariididel on organismis kaks põhilist ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Tabel 3: Sahhariidide jaotus Monosahhariid Oligosahhariidid Polüsahhariidid
ekstrakte. Eesti taimedest on kõige sobivamad tammekoor ja pajukoor. On kasutatud ka kuusekoort. Maailma mastaabis on üks paremaid taimi Lõuna- Ameerikas kasvav kebratso (,,kirvelõhkuja" oleks eestikeelne ligilähedane vaste), mille raudkõva puit on väga tanniididerohke. Tanniide saab ka mangroovidest ja akaatsiatest. Tanniidid on keerulised ühendite segud. Kõige enam sisaldavad nad aga aromaatseid ühendeid, mis on pärit gallushappest ja tema estritest iseendaga ja fenoolide või monosahhariididega. (Gallushape 3,4,5 trihüdroksübenseenkarboksüülhape) Tanniidide kõige tähtsamad rühmad on fenoolsed hüdroksüülrühmad ja karboksüülrühmad. Nad on tüüpilised nõrgad happed, mis neutraalses või happelises keskkonnas dissotsieeruvad vähe.Nende molekulid võivad lahuses suuremateks osakesteks kleepuda. Tanniidide molekulid ei mahu oma suurte mõõtmete tõttu igale poole nahastruktuuri sisse nii nagu mineraalained seda tegid
monoosid, oligosahhariidid ja polüsahhariidid ehk polüoosid. Monosahhariidid ehk monoosid on süsivesikute seas lihtsaima struktuuri ja väikseima molekulmassiga ühend, mille molekuli põhiskeleti moodustavad kolm kuni seitse süsiniku aatomit. Vastavalt aldehüüd- või siis ketorühma olemasolule molekulis eristatakse monosahhariidide hulgas aldoose ja ketoose. Monoosid on glükoos, galaktoos, fruktoos ja riboos. Oligosahhariidid on võrreldes monosahhariididega keerukama struktuuri ja suurema molekulmassiga süsivesikud. Nende molekul koosneb kahest kuni kümnest omavahel spetsiifilise keemilise sidemega ühendatud monosahhariidi jäägist. Inimorganismi ainevahetuse seisukohast omavad neist suurimat tähtsust kahest monoosijäägist koosnevad ühendid ehk siis disahhariidid. Disahhariidid on sahharoos, laktoos ja maltoos. Polüsahhariidid ehk polüoosid koosnevad samuti monoosijääkidest, kuid viimaste arv on
annaabi.ee 
