Monosah: Gükoos- esmane E aitab ainetel liikuda (hemoglobiin) allikas, üleliigne tärkliseks Regulatoorne Insuliin alandab Fruktoos- MAGUS, ligimeelitav ül veresuhkru taset madalamaks Riboos ja desoksüriboos- ehituslik Retseptoorne raku pinnal olevad ül, nukleotiidides. valgu molekulid vahendavad inf Oligosah: Maltoos- E allikas raku ja väliskeskk vahel Liikumine taimedes Laktoos- varuaine algloomade viburid, ripsmed- imetajate piimas Sahharoos- koosnevad valkudest Varuaine kaitse külmumise eest, albumiin ja kaseiin on järglastele taimemahlal magus maitse. toitainevaruks Kaitse antikehad Polüsah: Tärklis- taimne varuaine kaitsevad haigustekitajate eest Tselluloos-taimedes ehituslik ül Mürgid putukate mürgit mesilane Kitiin-kaitse lülijalgsetel madu Energeetiline Glükogeen- loomade ja seente glükoos,rasvad,valgud. varuaine,...
a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldatud. Rakts vajalik energ. Saadi ultravioletkiirg,soojuskiirg,õhuelektr. Bioev-elu tekkis vees. Protobiondid-esmased elukandjad, millest arenesid prokarüootsed rakud. Eluvormid:ürgaegkond-Prokarüoodid(3mld) Aguaegkond:bakterite ilmumine, hulkrakstete teke. Vanaaegkondhulkraksete loomade ehitustüüpide areng
loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis hüdrofiilsed ained glükoos ja keedusool, hüdrofoobsed ained rasvad ja õlid. Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides. Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu e tengori. SAHHARIIDID e. Süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik , vesinik ja hapnik. Monosah. koosnevad ühest väikesest molekulist. Glükoos, fruktoos C6H12O6. Riboos, desoksüriboos C5H10O45. Oligosah. koosneb 23 molekulist, (energia saamiseks). Sahharoos= glükoos+fruktoos. Laktoos e. Piimasuhkur. Polüsah. koosnevad paljudest monomeeridest. Tärklis(taimne varuaine), tselluloos( inimese seedeensüümid ei suuda seda lagundada), kitiin, glükogeen(leidub veise maksas).
Madala molekulaarsed on aminohapped ja vitamiinid. Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille loostisesse kuuluvad süsinik, vesinik ja hapnik. 1.mono 2.oligo 3. Polüsahhariidid. Monosahhariidid- madalamolekulaarsed ühendid. Suhkur. Aatomite arv on 3-6 süsinikku. riboos ja desoksüriboos, glükoos ehk viinamarjasuhkur, fruktuur ehk puuviljasuhkur. C6H12O6 Need on energiallikateks. Oligosahhariidid on madalamolekulaarsed ühendid, mis on 2-3 monosah. Omavahelisel seostumisel. Glükoos + fruktoos =sahharoos. 2C maltoos. Laktoos . VAJALIKU ENERGIA SAAMISEKS. Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed ühendid- elementideks on monosahhariidide jäägid.Kuuluvad biopolümeeride hulka. Taimed säilitavad oma glükoosi varusid tärklisena. SAHHARIIDIDEL on organismis 2 ülesannet: energeetiline ja ehituslik. Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid jt. Vees enamasti mittelahustavad ühendid.
elutegevusprotsessides 2) Sahhariidid: · Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises esinevad süsinik, vesinik ja hapnik(C, H, O). Nad jaotatakse mono-, oligo- ja polüsahhariidideks. Mono- ja oligosahhariidid on magusamatiselised, siis nim. neid ka suhkruteks. · Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud, süsiniku aatomite arv molekulis on 3 6. esinevad tsüklilisel kujul. Väga aktiivsed ained. Viiesüsinikulistest monosah. on olulisemad riboos ja desoksüriboos. Need kuuluvad nukleiinhapete koostisse. Kuuesüsinikulistest suhkrutest on looduses glükoos ehk viinamarjasuhkur ja fruktoos ehk puuviljasuhkur. Need on organismide põhilised energiaallikad. Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Glükoosi järkjärgulisel oksüdatsioonil süsihappegaasi ja vee molekulideni vabaneb energia, mis
12. Monosahhariidid (glükoos, fruktoos, galaktoos): esinemine, ehitus, omadused. Hargnemata süsinikuskelett; üks süsiniku aatom kuulub karbonüülrühma koostisse (kaksiksidemega hapnikuga seotud), kõigi teiste juures on hüdroksüülrühmad Füüsikalised omadused: tahked värvitud ained; lahustuvad hästi vees, magusa maitsega, magusus erinev. Keemilised reaktsioonid: -karbonüülrühma reaktsioonid · oksüdatsioon hapeteks · taandumine alkoholiks Enamlevinud monosah glükoos, fruktoos 13. Oligosahhariidid (sahharoos, maltoos, laktoos): esinemine, ehitus, omadused. Koosnevad vähesest arvust omavahel glükosiidsidemetega ühendatud monosahhariidi molekuli jääkidest. · Jaotatakse redutseerivateks ja mitteredutseerivateks sõltuvalt vaba hemiatsetaalrühma (hemiketaalrühma) olemasolust Vaba hemiatsetaalrühm (hemiketaalrühm) on olemas = redutseeriv Vaba hemiatsetaalrühm (hemiketaalrühm) puudub = mitteredutseeriv
oicl on valdavalt magusamaitselised, siis organismid kasutada elutegevuses. :rretatakse neid ka sul-rkruteks' Oligosahhariidid on madalmolekulaarsed Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud on ma- orgaanilised tihendid, mis organismides on . : -:cdipuudus ' lmolekulaarsed orgaanilised tihendid, milies valdavalt moodustunud kahe-kolme monosah- : :-: .- b p6hjustada -,.siniku aatomite arv on enamasti kolmest hariidi omavahelisel tihinemisel. Niiiteks glti- - -=s: kilpnliiirme koosi ja fruktoosi omavahelisel liitumisel saame -. :=s:Jm st. ,ueni. Viiesusinikulistest monosahhariididest ', olulisimad riboos ja desoksiiriboos (joon' sahharoosi, mis on roo- ja peedisuhkru peamine
koormust. 8. Toit olgu maitsev ja söömaahvatlev. 9. Esmatähtis on mitmekesine ja energeetiliselt küllaldane toit, toidulisandite kasutamine on õigustatud vaid väga täpselt määratletud vajaduse korral ja vastava ala asjatundja nõuandel. 6. SV-d sportlase toidus: liigid, kogused, allikad. Maltodekstriinid. Laktoos. SÜSIV e. sah nim suurt hulka org aineid, mis koosnevad peamiselt C, H ja O. Mol keem strukt alusel jaot süsiv 3 rühmaks: Monosah e. lihts on süsiv seas lihtsaima struktuuri ja väikseima molmassiga ühendid, millede mol põhiskeleti mood 3-7 süsiniku aatomit. Inimese toidus esinevatest monos on olulisemad glükoos, fruktoos, galaktoos ja riboos. Oligosahh disahh koosneb 2 monosahh ühikust, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega, suurema molmassiga ja keerukama struk, maltoos e linnasesuhkur, sahharoos e lauasuhkur, laktoos e piimasuhkur
annaabi.ee 
