Puue mingi psühhika või motoorika täielik puudumine. Gerotoloogia vanuriga seotud probleemid. Surdopedagoogika vaeg kuulmisega (keskendunud pedagoogika). Tüflopedagoogika nägemispuudega pedagoogika. Oligofreenid kaassündinud vaimupuue või väga varajases eas omandatud vaimu seisund. Tementsus hilistekkeline ehk omandatud vaimupuue. Parees osaline halvatus. Pleegia täielik halvatus. Hemiparees või hemipleedia ühe keha poole halvatus. Monoparees või monopleegia ühe jäseme halvatus. Tetraparees või tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus. Keha tüve ja näoliigutuste kahjustus. Diparees või dipleegia kahe jäseme kahjustus (tavaliselt jalgade). Atetoos mitte tahtlikult, aeglased, mitte korrapärased liigutused. Korea mitte tahtlikud, kiired ja katkentlikud liigutused. Düstoonia sihitu, tahtele mitte alluv liikumine. Kõneadaksia ehk skandeeriv kõne ebanormaalselt muutuv kõne (tugevus, kiirus, hääldus ja selgus).
nägemislangus, intellektipuue · Hemipleegia haaratud on üks kehapool, hakkavad väga kiiresti ühte kätt eelistama, motoorne defitsiit suurem ülajäsemetes, enamik on võimelised käima · Dipleegia haaratud on jalad, käte spastilisus on väiksem, häiruvad ka jämemotoorsed oskused (peenmotoorika võib olla täiesti eakohane) · Tetrapleegia haaratud on kõik neli jäset · Tripleegia · Monopleegia PATSIENDI PROBLEEMID Tserebraaparalüüsiga patsiendi puhul tuleb tegevuste planeerimisel arvestada võimalike kaasuvate häiretega. Antud haigusega võivad kaasuda järgmised kaasuvad häired: · Söömis - joomisraskused · Nägemisprobleemid · Kuulmiskahjustused · Kommunikatsioonihäired · Sensoorse tundlikkuse häired · Kognitiivsed häired · Krambisündroomid · Emotsionaalsed - sotsiaalsed probleemid · Kontraktuurid - deformatsioonid
hapnikunälgusest tingitud verejooksust ajju, ema alkoholitarbimisest, mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Riskifaktoriteks on ka sünnitrauma, sünnituse ajal tekkinud loote hapnikunälgus näiteks sünnitusjõudude nõrkuse tõttu, meningoentsefaliit ehk ajukelmete ja aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Topograafiline klassifikatsioon: Monopleegia - ühe kehaosa halvatus - käsi või jalg Dipleegia - ala - ja ülajäsemed . Alajäsemed rohkem Hemipleegia - üks kehapool Parapleegia - mõlemad alajäsemed Tripleegia - 3 jäseme halvatus Tetrapleegia - kogu keha halvatus Neuromuskulaarne klassifikatsioon: Spastiline Lihastoonuse tõus. Häiritud võib olla käte, jalgade või mõlemate või ainult ühe jäseme liikuvus. Haaratud
asend veider, intellekt on enam-vähem korras Atetootiline lapsel kehtivad tahtmatud liigutused Ataktiline 10% lastest, tekib nõrkus, tasakaaluhäired, raskusi täpsete liigutuste sooritamisel Segavorm Hemipleegia Dipleegia Tetrapleegia kahjustatud on kõik 4 jäset; pseudopulbaarne paralüüs ei suuda ise normaalselt neelata, süüa, imeda Tripleegia Monopleegia Diagnoosimine arengu jälgimine laboratoorsed analüüsid MRT ehk magnetresonantstomograafia või CT ehk kompuutertomograafia ultraheli EEG (elektroentsefalograafia) Ravivõimalused ja prognoos füsioteraapia massaaz, võimlemine kõne treening kui laps ei räägi korralikult; ilmneb siis, kui laps hakkab rääkima ortopeediline korrigeerimine kui on vaja liigeseid korrigeerida psühhoteraapia
Tõsise motoorse kahjustusega ei pruugi kaasneda tõsist kognitiivset kahjustust, ei ole seost. - Sagedased on sensoorsed häired (puutetundlikkus, nägemine, kuulmine) PCI jagatakse halvatuse sügavuse alusel: - Parees osaline halvatus - Pleegia täielik halvatus Olenevalt, milline jäse on mõjutatud, jagatakse omakorda alagruppideks: - Hemiparees, hemipleegia ühe kehapoole halvatus (aju ja keha risti) - Monoparees, monopleegia ühe jäseme halvatus - Tetraparees, tetrapleegia kõigi jäsemete halvatus, kaasneda võib ka kehatüve ja näo liigutuste kahjustus - Diparees, dipleegia kahe jäseme (sagedamini jalgade) halvatus PCI vormid - Püramidaalne e spastiline vorm (70.80% juhtudest) iseloomulik kõrge lihastoonus. Ei saa jäset sujuvalt liigutada. o Spastiline tetraparees o Spastiline diparees o Spastiline hemiparees
annaabi.ee 
