ja maitsetu. Kasutatakse gaasilise kütusena. Segu õhust ja metaanist plahvatab kergesti. Aatomid seotud 4 kovalentse üksiksidemega. C keskel, Hd igas ilmakaares ümber. Metaan on teisisõnu maagaas. Tekib ka orgaanilise aine lagunemisel nt. Prügilates. Metaani põlemine Ch4 + 2 O2 --- Co2 + 2 H2O Mida suurem on oksüdatsiooniastme muutus, seda suurem on kütteväärtus. Selles võrrandis on süsiniku oa muutus 8 ja see on ka maksimaalne. Co ehk süsinik monooksiid ehk vingugaas Mittetäielik põlemine lõpeb vingugaasiga. Süsiniku oksüdatsiooniaste on siin 2. Co saab võimaluse korral oksüdeeruda edasi Co2ks. Co on neutraalne oksiid. Hapete ja alustega ta ei reageeri. Co2 ehk süsinik dioksiid Põlemise lõppsaadus. Võib reageerida veega ja aluseliste oksiidisega. Tekib sool. Co2 ei põle ega toeta põlemist. Co ja Co2 abil saab metallurgias metalle toota Gaasiliste ainete ruumalad ja molaarsuhted langevad kokku!!!
moodustades adukti AB. A + :B AB + + H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4- AlF3 + 3F- AlF63- SiF4 + 2F- SiF62- PCl5 + Cl- PCl6- SF4 + F- SF5- Lewisi alus on atomaarne või molekulaarne osake, millel on vaba elektronpaar (HOMO). Tüüpilisi näiteid: - N, P, As, Sb ja Bi ühendid oksüdatsiooniastmega 3 - O, S, Se ja Te oksüdatsiooniastmega 2, näiteks vesi, eetrid, ketoonid, sulfoksiidid - molekulid nagu süsinik monooksiid Primaarset ja sekundaarset süsinikuaatomit omavate eetrite C-H sidemed reageerivad aeglaselt õhuga, moodustades väga plahvatusohtlikke eetrite hüdroperoksiide. Näide 4. Epoksiiditsükli avamine. Epoksiididel nagu kõikidel väikestel tsüklilistel ühenditel esineb tsüklipinge. Seepärast on epoksiidid oluliselt keemiliselt reaktsioonivõimelisemad kui teised. Epoksiidid reageerivad nukleofiilsete ühenditega endes alkohole. Seejuures epoksiiditsükkel avaneb.
Tüüpilised van der Waalsi jõud on nõrgad, dipoolide ja indutseeritud dipoolide osalusel toimuvad molekulisisesed ja molekulidevahelised jõud. Nende interaktsioonide energia on samas suurusjärgus. 35. Joonistage üks permanentse dipoolmomendiga molekul. Molekul on permanentse dipooliga kui hapnikuaatomil on nõrk negatiivne osalaeng ja süsinikuaatomil vastavalt sama suur positiivne osalaeng. See molekul on polaarne/ permanentne dipool . Polaarne molekul on A) süsinik monooksiid +C(kolmikside)O- ja B) VESI H2O 36. Veemolekul on tugevalt polaarne, milline on veemolekuli summaarne laeng? Veemolekuli summaarne laeng 0. O osalaeng on -0,66 elementaarlaengut ja H osalaeng on 0,33 elementaarlaengut. 37. Mida tähendab, et molekul on polariseeritav? Molekul on polariseeritav, kui temas on võimalik indutseerida dipoolmoment (muuta ta polaarseks). Molekulid, mis ei ole iseenesest polaarsed, võivad muutuda polaarseks välise elektrivälja toimel
mis sõltuvalt tingimustest võib pikka aega maa ligi püsida. Freooniuttu sattunud inimesed või teised loomad võivad õhupuudusel lämbuda. 1.4.2.1 Klooriühendite osoonikihti mõjutavad keemilised reaktsioonid stratosfääris "Jõudes umbes 25 km kõrgusele purustab võimas ultraviolettkiirgus CFC ühendi mlekuli ning vabaneb kloori aatom."(J.M.Moran, M.D.Morgan 1992). CCl2F2 + hv -> Cl + CCl2F2 (16) Equation 16 Klooriaatomid reageerivad osooniga ning sünnib kloori monooksiid ning hapnik. Cl + O3 -> ClO + O2 (17 Equation 17 Vabanenud hapniku aatom reageerib omakorda kloori monooksiidiga. ClO + O -> Cl + O2 (18) Equation 18 Kloori aatom on taas vaba reageerimaks uue osoonimolekuliga. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10000 - 100000 osoonimolekuli. S.Kauppineni(1991) andmeil võib kloori monooksiid kõrgtingimustel reageerida lämmastikoksiidiga, moodustades kloorinitraadi, mis on
Täielikult absorbeerib kõige ohtlikuma UV-C kiirguse, lainepikkusega < 280 nm aga ka UV-B kiirguse (põhjustab nahapõletusi). Absorbeeritud päikeseenergia muutub soojuseks. Seetõttu stratosfääri (10-50 km) t° ülespoole tõuseb. Jõudes umbes 25 km kõrgusele purustab võimas ultraviolettkiirgus CFC-ühendi molekuli ning vabaneb kloori aatom CCl-F7 + 1w-> CI + Ccl2F7 Klooriaatomid reageerivad osooniga ning sünnib kloori monooksiid ning hapnik Cl+O3->CIO+O2 Vabanenud hapniku aatom reageerib omakorda kloori monooksiidiga C1O+O->CI+O2 Kloori aatom on taas vaba reageerimaks uue osoonimolekuliga. On kindlaks tehtud, et üks kloori aatom hävitab 10000 - 100000 osoonimolekuli. BROOM- Ookeanide auramisel tekkiv metüülbromiid on üks suurim osoonikihi kahjustajaid. Metüülbromiid hävitab osoonikihti peaaegu samapalju kui kloorfluorsüsinik. metüülbromiidi allikat:
kuid tugevuselt ületab selle) 3.2.2.3. Oksiidid ja karbiidid Oksiididest levinuim (tähtsaim) B2O3 diboortrioksiid värvitu kristallil. või klaasjas aine Saadakse H3BO3 dehüdreerimisel (~ 235°C) Termiliselt püsiv, ei redutseeru söega (C) isegi 1000° juures (kuid taandub akt. metallidega, → B) Gaasifaasis moodustuvad B2O3-st: monooksiid dioksiid O=B-B=O (lineaarne molekul) 1000°C juures hemioksiid e. dibooroksiid B2O, boordioksiid jt. B2O3 kasut. B saamisel klaas, keraamika, emailid Karbiide tuntakse samuti terve rida “Vahelduva koostisega”, paremini tuvastatud B4C (või B12C3) ja B13C2 koostis Musta värvi, suure kõvadusega ained Kasut. abrasiiv- ja lihvimismaterjalina tuumaenergeetikas
annaabi.ee 
