on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) staatusevahe (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Ja kindlasti ka kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked e. Siis... segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks ja kahvatuks, igavaks. ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Ületada neid permanentaalselt on kindlasti võimatu. Kuid kindlasti on võimalus neid vähendada. Siiski on üks kindel viis üle saada kõige erinevamatest suhtlustõketest ja see on valmisolek üksteist mõista. Finittttttttttto!
Keskkonnast põhjustatud suhtlemistõkked: koht (ruumi suurus, temperatuur) müra (valju muusika, karjuv rahvamass) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga) staatusevahe (väga suur vahe suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikatsioonist põhjustatud suhtlemistõkked: kontakti puudumine segane väljendusviis (puterdamine, keerutamine) monoloogilisus (infosaajale ei anta võimalust ennast väljendada) ülelihtsustatud info Retsipiendi põhjustatud suhtlemistõkked: mõttelaiskus (ei viitsita tähele panna ja kaasa mõelda) psühholoogiline barjäär hoiak, eelarvamus 5 On väga palju põhjusi, miks info kohale ei jõua. Suhtlemistõkkeid me igapäeva elus vältida ei saa, aga saame neid vähendada. 3. Mõjutamine ehk interaktsioon
viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) · suhtlejate staatusevahe, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked: · segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) · monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks, kahvatuks, igavaks. · ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Teate edastaja loodud suhtlemistõkked: · sõnumit asutakse edasi andma ilma psühholoogilise kontaktita · seisundi tõttu või asjatundmatusest väljendutakse keeleliselt segaselt, arusaamatult · ollakse liiga monoloogiline
Isiksust kujutatakse tavaliselt väljaspool olevat maailma. Isegi siis, kui on olemas jutustaja, on eepiline maailm alati laiem, suurem, mitmekülgsem sellest subjektiivsest jutustaja vaatepunktist. On olemas nn objektiivsuse jääk, mis kehastub nt saatuse mõistes või autoris, laulikus kui tekstitaguses jumaluses. Oluline on lõhe jutustamise oleviku ja jutustatava mineviku vahel. Lüürika seevastu on subjektiivne zanr. Tugineb tavaliselt asesõnadele (sina, mina). Monoloogilisus, mille adressaadiks on lüüriline sina. Lüürilise proosa all mõeldakse poeetilist intonatsiooni ja luuleteksti võtete kasutamist proosas. Rütmilisus, riim ja kõnekujundid. Draama tunnuseks on lavalisus, mis tähendab 1) reaalse maailma illusiooni loomist, 2) , et tegevus toimub olevikus, 3) adressaadi vahetu juuresolek on tähtis. Aja, koha ja tegevuse ühtsus (klassitsistlik draama). Tegevus ei tohiks olla keeruline. On üks põhisüzee, mida saadavad sekundaarsed süzeekäigud
Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 44 Kommunikatsioon Kommunikaatorist põhjustatud tõkked: kontakti puudumine infoandja ja vastuvõtja vahel (olulisem!) segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks ja kahvatuks, igavaks ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid Retsipiendi põhjustatud tõkked: mõttelaiskus, viitsimatus tähele panna, kaasa mõelda
annaabi.ee 
