b. dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte d. horisontaalne – halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. e. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem a. Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. b. Kollegiaalne süsteem: organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem a. Territoriaalsüsteem: haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb b. Reaalsüsteem Igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (valitsemisala).
asjaomane minister. Alluvate organite ülesandeks jäetakse üksnes neile antavate juhiste rakendamine. Tsentralisatsiooni- ja dekontsentratsioonireiimile on iseloomulik kõigi haldusorganite sõltuvus keskorganitest, kuid samal ajal on näiteks riigi kohahaldusorganitel suured volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel. 3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium,
asjaomane minister. Alluvate organite ülesandeks jäetakse üksnes neile antavate juhiste rakendamine. Tsentralisatsiooni- ja dekontsentratsioonire�iimile on iseloomulik kõigi haldusorganite sõltuvus keskorganitest, kuid samal ajal on näiteks riigi kohahaldusorganitel suured volitused iseseisvate otsuste vastuvõtmisel. 3. Monokraatne ja kollegiaalsüsteem Käsitletud põhimõtetele rajatud haldusorganid võivad olla organiseeritud monokraatse või kollegiaalsüsteemi alusel. Monokraatse süsteemiga on tegemist siis, kui organi juhataja on üksikisik ning talle on antud ainuotsustamise õigus. Seaduses võidakse ette näha ka kaasvastutuse põhimõte, mis väljendub kontrasignatuuri instituudi rakendamises. Üksikisik esineb siin primus omnium kvalifikatsioonis. Näiteks on monokraatse süsteemiga tegemist ministeeriumide puhul. Minister juhib ministeeriumi ainuisikuliselt. Kollegiaalsüsteemi puhul on vastava haldusorgani juhiks kollegiaalisik ehk kolleegium,
28 o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: - haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem - igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (valitsemisala). §5 Pädevus: mõiste liigid
kogu haldusvõim ühe organi käes dekonsentratsioonisüsteem otsustamine on antud erinevate organite kätte horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem - igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (valitsemisala). 5
o horisontaalne halduskandja jaotab otsustamise võrdses seisus olevate organite vahel. o vertikaalne - iseseisvate haldusotsuste tegemise õiguse üleandmine keskorganitelt kohapealsetele organitele. 34 3. Monokraatne ja kollegiaalne süsteem Monokraatne süsteem - organi juhataja on üksikisik, kellel on otsustamine ainuõigus. Monokraatse süsteemi õiguspärasuse tagamiseks on mõttekas kasutada kontrasignatuuri põhimõtet. Kollegiaalne süsteem: - organit juhib kolleegium, mis peab vastu võtma iseseisvaid otsuseid. 4. Territoriaal- ja reaalsüsteem Territoriaalsüsteem: - haldusorganil on mingi ruum, mille ulatuses ta tegutseb Reaalsüsteem - igale haldusorganile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond (valitsemisala). §5 Pädevus: mõiste liigid
annaabi.ee 
