) 3 CLAES OLDENBURG (tegi pehmetest kottidest järele igapäevaseid tarbeesemeid); (7.) 4 ANDY WARHOL (8.) Kõige tuntum popkunstnik on ANDY WARHOL. Warhol sündis 1928. aastal (9.). Samas on siiani segane tema täpne sünniaeg ja koht. Nüüdseks peetakse ta sünnipäevaks 6. augustit ja kohaks Pittsburghi. Ka väga paljud erinevad rahvad peavad teda enda kunstnikuks. Külma sõja ajal, kui eksisteeris riik nimega Tsehhoslovakkia, peeti tähtsateski monograafiates Warholit tsehhiks, sest tema koduküla Medzilaborce asus nimetatud riigi territooriumil. Ime siis, et 1990ndate alguse Prahas ei tekkinud Warholi-kultus, mis väljendus lausa temaatilise rokk-ooperi lavastamises. Pärast Tsehhoslovakkia jagunemist Tsehhiks ja Slovakkiaks 1993. aastal aga hakati üha valjemalt rääkima sellest, et Medzilaborce asub hoopis slovakkia territooriumil. Warholi vend John asutas sinna koguni Warholi muuseumi. Niisiis kas Warhol on slovakk
Malinowski pakkus võrdluse ja üldistamise probleemile kahte lahendust: 1) saab võrrelda erinevaid institutsioone, millel on ühesugune funktsioon erinevates ühiskondades (see idee ei leidnud palju järgijaid) 2) püüdis esitleda Trobriandi saarte elanikke kui 'tüüpilisi' metslasi, kui mitte lausa kogu inimkonna esindajaid. E. Leach: Malinowski püüdis neid esitleda samaaegselt unikaalselt ning universaalselt. Kolm peamist teemat kõigis tema monograafiates: 1) kultuuri aspekte ei saa uurida isoleerituna 2) ei tohi usaldada üldisi reegleid või informandi kirjeldust, kuna sotsiaalses reaalsuses ütlevad inimesed alati ühte asja ja teevad midagi muud. 3) metslane pole sugugi vähem ratsionaalne kui meie või vähemalt on tema tegevus sama mõistlik Malinowski vajadusteteooria see teooria seob indiviidi ja ühiskonna
Siinkohal on kirjeldatud ainult psühholoogide tegevusvaldkonda. Endel tulving Professor mälu: Toronto Ülikooli emeriitprofessor Endel Tulving kuulub 100 maailma tuntuima sotsiaal- ja käitumisteadlase nimekirja. Fotol oma maja tagaaias koos oravakindla linnumajaga. KRISTER KIVI Teenekaim ja kuulsaim eesti soost psühholoog (viidete koguhulk teadusperioodikas, monograafiates ja õpikutes ulatub kümnetesse tuhandetesse). Tema teadustegevus ja saavutused on leidnud tunnustamist väga paljudes erinevates vormides. Ta on olnud paljude teadusajakirjade toimetuskolleegiumides (nt Psychological Research, European Journal of Cocnitive Psychology, Journal of experimental Psychology jmt). Ta oli 1969-1972 Journal of Verbal Learning and Verbal Behaviour peatoimetaja. Avaldatud publikatsioonide hulk ulatub sadadesse. Ta kuulub maailma 10 tsiteerituma
(Tartu, 2002). Olulised on Tartu Ülikooli ajaloo üldkäsitlused, eriti 1982. aasta oma. H. Gustavson on kirjutanud eesti meditsiiniloole mitu olulist raamatut: Tallinna vanadest apteekidest (Tallinn, 1972); Meditsiinist vanas Tallinnas kuni 1816 (Tallinn, 1969); Meditsiin Tallinnas XIX sajandist kuni 1917. aastani (Tallinn, 1979), lisaks käsitlusi Eesti kaitseväe ja maakondade meditsiiniloo kohta. Arstkonna kui institutsiooni arengut Eestis on puudutanud T. Karjahärm ja V. Sirk oma monograafiates eesti rahvusliku mõtte kujunemisest (Eesti haritlaskonna kujunemine ja ideed 1850-1917. Tallinn, 1997; Vaim ja võim. Eesti haritlaskond 1917-1940. Tallinn, 2001). Huvitav eesti arstide elulugudest huvitatuile (kuid kasutada raske), on H. Merila-Lattiku (Eesti arstid 1940-1960, Tallinn, 2000). Kuulsate arstide elulugudest ja nende töödest on eesti keeles ilmunud arvukalt käsitlusi. Lisaks Kreutzwaldile ja Faehlmannile, kellest eri nurkade alt palju kirjutatud, võiks esile tõsta E
isiksuslikuks mõtteks. Nii või teisiti on väärtustamise puhul alati tegemist subjekti hinnangulise tegevusega. Hinnangulise tegevuse vormid Meil on hindamine käibele läinud kitsa mõistena: selle all mõistetakse tavaliselt sõnalist hinnangut (kiitvat või laitvat) või numbriliste hindepallide panemist (näiteks koolihinded). E m o t s i o o n i d on hindamise kõige esmane, vahetu ja spontaanne vorm. Seda on piisavalt hästi tõestanud oma monograafiates nii Hapsirokov (1972) kui ka Simonov (1981). Simonovi järgi on emotsioonide tekkeks hädavajalikud ja küllaldased alati ja ainult kaks faktorit (kõik muud faktorid võivad põhjustada vaid emotsioonide variatiivsust): vajadus (tarve); selle vajaduse rahuldamise tõenäosus (võimalikkus). Emotsioone võime määratleda kui aktuaalse vajaduse ja selle rahuldamise võimalikkuse peegeldust (tunnetust), millele antakse hinnang kas geneetilise või varasema individuaalse
annaabi.ee 
