teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta:
· autokommunikatiivne monoloog, s.osuhtlemine iseendaga Dialoogi monologiseerumine - dialoogi muutumine ühekõneks, juhul kui · kõnelejate kontakt nõrgeneb (üks nt domineerib) · kõnelejate kontakt katkeb (kommunikatisoon ei toimi) · valitseb täielik üksmeel (pole vastanduvaid seisukohti) 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised. 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama on näidend, mis koosneb kirjadest. 56. Kuidas remark ja dialoog suhestuvad? · Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. · Komplementaarsus: kõige tüüpilisem. Remarkides antud mitteverbaalne informatsioon täiendab dialoogi, siia lisanduvad kostüümi, miimika jne kirjeldused.
teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised tegelane vahetab vaatepunkte või kaalub poolt- ja vastuargumente. 13.Mis on remark, mis on repliik? Remark on tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu. Remargid on mõeldud nii lugejale teose paremaks ettekujutamiseks kui ka lavastajale ja näitlejatele. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelase välimust ja käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta:
Aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev informatsioon, erinevad vaatepunktid tekib vajadus kõnelemiseks. Repliik ühe inimese kõnevoor Monoloog üksikõne, võib olla nii üksi oleva inimese kõnelus kui ka teistele esitatud pikem repliik Arvatakse, et monoloogiga langeb näidendi pinge, sellepärast seda eriti kasutata. Kui, siis tegelase siseelu avamiseks ja ka sobimatute sündmuste edastamiseks (ajaline ja ruumiline piirang). Monodraamad koosnevad ühe tegelase monoloogist, sisemiselt dialoogilised Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, aitab mõista tegelast ja lugu. Mõeldud lugejale ja lavastajale, näitlejale. Ülesanneteks on täpsustada dialoogi, helitausta; täpsustada visuaalset pilti, lavakujundust jne; kommenteerida tegelase käitumist. Tegelase analüüs Tegelaskontseptsioon tegelase olemus Personifikatsioon abstraktse mõiste isikustamine, illustreerimine
· Monoloogi ilmuvad suhtlemise elemendid: laval üksi viibiv tegelane pöördub kellegi (kujuteldava) poole. Erijuhtum: epistolaardraama (draama kirjades). · adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.o suhtlemine iseendaga 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt Juhan Smuuli "Polkovniku lesk", Andrus Kivirähki "Aabitsa kukk" , Geraldine Aroni "Minu oivaline lahutus" Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised (dialogiseeruvad), st · tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente · tegelane räägib eemalviibiva tegelasega · tegelane räägib publikuga 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama (näidend kirjades) dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast (näiteks A. Undla-Põldmäe "Viru laulik ja Koidula" (põhineb Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetusel), J. Kilty "Armas luiskaja" (B
Monoloog avab tegelase siseelu. Monoloog edastab tehniliste või ajaliste piirangute tõttu lavale sobimatuid sündmusi. Monologiseerumine dialoog muutub üksikkõneks kõnestruktuuri alusel, kuigi tegelikult võib laval olla palju tegelasi. Dialoog monologiseerib, kui kõnelejate kontakt nõrgeneb ja üks domineerib, kontakt katkeb ja suhtlus enam ei toimi või kui valitseb täielik üksmeel, st pole vastandujaid. Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draama. Head monodraamad on sisemiselt dialogiseerunud: tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente, räägib endast eemalviibiva tegelasega või publikuga. Remarktekst näidenditekst ehk tegelaskõne. Remargid võivad olla romantiseerivad (autor on jutustaja) või teatraalsed. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelaste välimust, käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelaste intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelaste käitumist,
annaabi.ee 
