Rahvusvaheline Valuutafond peakorter on Washingtonis. Valuutafondil on kokku 184 liikmesriiki. Eesti on Rahvusvahelise Valuutafondi liikmesriik alates 1992. aastast. Tegevus (1) Kuni 1970ndate aastateni oli esiplaanil rahvusvahelise kullastandardi säilitamine. Praegu on Valuutafondi prioriteetideks jätkusuutlik ja stabiilne majanduskasv ning finantskriiside ärahoidmine. Peamisteks funktsioonideks on: edendada rahvusvahelist monetaarset koostööd, nõustada liikmesriike majandus ja finantspoliitikas, arendada rahvusvahelist kaubandust, aidates sellega kaasa liikmesriikide majanduse arengule, aidata säilitada valuutade ning vahetuskursside stabiilsust, toetada liikmesriike maksebilansi ajutise puudujäägi korral krediidiga. Tegevus (2) IMFi seiretegevuse eesmärgiks on julgustada riike
k d tõtõsta t iintressimäärasid. t i ää id 5. Väljatõrjumise vältimiseks soovitatakse siiski pigem monetaarset ekspansiooni kui Monetaarne ekspansioon fi k l t fiskaalset. 36 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz ISLM mudeli nõrgad küljed: 1. Mõlemad mudeli komponendid, nii IS kõver kui ka LM kõver, esindavad summaarse nõudluse komponente ning turu pakkumispoolne külg on käsitlemata. 2
Lõppväärtuste, kasulike eluigade ja meetodite muutusi käsitletakse raamatupidamislike hinnangute muutustena (st edasiulatuvalt). Põhivara inventuur toimub iga majandusaasta lõpul. Inventuuride läbiviimise üksikasjaliku eeskirja (asukohad, meeskonnad, vastutavad isikud jne) kehtestab kirjalikult kontserni ettevõtte juhtkond. 3.4.2 Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivarana käsitletakse kontserni ettevõtte igapäevases tegevuses kasutatavat mitte-monetaarset eristatavat vara, millel puudub füüsiline substants, soetusmaksumusega üle 1279 EUR (20 000 EEK) ja kasuliku elueaga üle ühe aasta. Eraldi omandatud immateriaalne vara kajastatakse algsel arvelevõtmisel soetusmaksumuses. Äriühenduses omandatud immateriaalse vara soetusmaksumus on tema õiglane väärtus omandamise kuupäeva seisuga. Immateriaalsel varal saab olla kas piiratud või piiramatu kasulik eluiga.
Eriti oleneme oma peamiste välismajanduspartnerite (eelkõige Soome ja Rootsi) käekäigust. Saksa majanduse arengust oleme aastatel 19921998 sõltunud ka valuutade seotuse tõttu (alates 1. jaanuarist 1999 kogu eurotsooni majanduse arengust). Tulenevalt kasutatavast valuutakomitee süsteemist puudus Eestil praktiliselt võimalus keskpangapoliitika teostamiseks. Sellist monetaarsüsteemi ei kutsuta ilmaasjata hullusärgiks, monetaarset siputusruumi ju pole. Meie osaks jäi suuresti eespool nimetatud määrajate vahel sobivama trajektoori leidmine. Eesti majanduspoliitika lähtus algusest peale eeldusest, et meie eesmärgiks on astumine Euroopa Liitu. Idealiseerimata seda majandusühendust, ei oleks me saanud ka kõige suurema soovi korral jääda Venemaa ja laieneva Euroopa Liidu vahele. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga pakub meile poliitilist kaitset ning suhteliselt kiiret ja
tingimustega. Eriti oleneme oma peamiste välismajan-duspartnerite (eelkõige Soome ja Rootsi) käekäigust. Saksa majanduse arengust oleme aastatel 1992–1998 sõltunud ka valuutade seotuse tõttu (alates 1. jaanuarist 1999 kogu eurotsooni majanduse arengust). Tulenevalt kasutatavast valuutakomitee süsteemist puudus Eestil praktiliselt võimalus keskpangapoliitika teostamiseks. Sellist monetaarsüsteemi ei kutsuta ilmaasjata hullusärgiks, monetaarset siputusruumi ju pole. Meie osaks jäi suuresti eespool nimetatud määrajate vahel sobivama trajektoori leidmine. Eesti majanduspoliitika lähtus algusest peale eeldusest, et meie eesmärgiks on astumine Euroopa Liitu. Idealiseerimata seda majandusühendust, ei oleks me saanud ka kõige suure-ma soovi korral jääda Venemaa ja laieneva Euroopa Liidu vahele. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga
annaabi.ee 
