loomingule. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat". Romantilisse meeleollu seguneb ka autori eneseiroonia, lüürilised pildid põimuvad filosoofiliste mõtisklustega. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke. Oma esimese proosateoses ,, Reisipildid I-IV" käsitles Heine reisimuljeid vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglimaa sotsiaalseis vastuolusid, pilkas Saksa monarhistlikku valitsemissüsteemi ja väikekodanlaste elulaadi. Reisikirja stiil on samuti vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani. See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti
Kuigi teda köitis riigiteadlase või õpetlase karjäär, pühendus ta ometi kirjanduslikule loomingulele. Heine varajane luule on koondatud kogusse ,,Laulude raamat". Selle peamised motiivid on luhtunud noorusarmastus, üksindus ning pettumine kaasaja elus ja ühiskonnas. Oma esimes proosateoses ,,Reisiplidid I-IV" käsitles Heine reisimuljete vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglismaa sotsiaalseid vastuolusid, pilkas Saksa monarhistlikku valitsesmissüsteemi ja väikekodanlaste elulaadi. Heine stiil on vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani, romantilisse meelelollu seguneb ka autori eneseirooniat, lüürilised pildid põimuvad filosoofiliste mõtisklustega. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke. Heine oli ka aktiivne publitsist ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protesti meeleolud. Heine
luhtunud noorusarmastuse, üksinduse ning pettumine kaasaja elus ja ühiskonnas. Romantilisse meeleollu seguneb ka autori eneseiroonia, lüürilised pildid põimuvad filosoofiliste mõtisklustega. Heine rahvaluule traditsioone järgiv luulekeel on lihtne ja nõtke. Oma esimese proosateoses ,, Reisipildid I-IV" käsitles Heine reisimuljeid vahendamise kõrvalt mitmesuguseid ühiskonnaprobleeme: kirjeldas kaevurite rasket elu ning Inglimaa sotsiaalseis vastuolusid, pilkas Saksa monarhistlikku valitsemissüsteemi ja väikekodanlaste elulaadi. Reisikirja stiil on samuti vaheldusrikas värvikast fantaasiamängust karmi otsesõnalise kriitikani. See raamat tekitas Heinele Saksamaal probleeme, ja innustatuna Prantsuse Juulirevolutisoonist, siirdus ta Pariisi, kuhu jäi elu lõpuni. Prantsusmaal oli Heine aktiivselt tegev radikaalse publuitsistina ja tema luules valitsesid samuti poliitilise protsessi meeleolud,
demokraatliku illegaalse J. Jaaksoni, K. Pätsi, M. Martna ja teiste ümber koondatud ''jaakonlaste'' rühmituse legaliseerimine. Vilms oli üks EÜS ''Ühenduse'' tähtsamaid liikmeid ja tõusis seal aasta pärast esimeheks. ''Ühenduse üheks tolle aja kultuurilooliselt tähtsamaks ürituseks oli üle maa rohkete kõnekoosolekute korraldamine, kus igal võimalikul juhul, ka loodusteadlikel ja arstiteaduslikel loenguil kõneldi ridade vahelt demokraatlikust korrast ja arvustatikehtivat Vene monarhistlikku reziimi. Vilms oli selliste kõnekoosolekute korraldajaks ja esines ise palju kordi kõnelejana. Jälgides dr. Hendrik Sepa uurimust Tartu Vene ülikooli üliõpilaskonna kohta selgub, et Vilmsi üliõpilasaastail hakkas Vene haridusministeerium toestama Tartu ülikoolis oma reaktsioonipoliitikat. Keskvalitsus oli suutnud juba 1905. a. sündmused täielikult rahustada ja likvideerida, ja nüüd hakati käima endist teed. Üliõpilaste õigusi, mis olid saavutatud 1905
Kuningavõim võidab konflikti, algab aadelkonna kammitsemise protsess (absoluutne monarhia), aadliku muutmine õukondlaseks. Mis nende vahe on? Aadlik alati iseseisev suurus, õukondlane aga kuninga sõltlane. Õukondlane alati etiketiinimene, etiketi rikkumine hullem ku isurm see tema olemuse alus, tema absoluut. Prantsusmaal hakkab kehtima absoluutne monarhia, kunstis peab toimuma samuti pööre. Barokk enam ei sobi, sest see aadlike teema. Vaja monarhistlikku stiili klassitsism kõige monarhistlikum oma loomuselt. Barokist samm edasi tõepärasuse nõude kehtestamine ehk siis klassitsism. Barokk vaatles kogu elu teatrina. Klassitsistid nõudsid, et teatritegevus peab mahtuma 24 tunni sisse, muidu saab rikutud tõepärasuse efekt. Ideaalis peaks näidend mahtuma 2-3 tunni sisse mil toimub näidend. Tegevuse ülekandmine ühest kohast teise on ebareaalne, rikub mõistlikkust. Süzee pidi olema lihtne, ei tohtinud olla palju süzee liine
annaabi.ee 
