Esimene Vene revolutsioon 1904.aasta algul puhkes Jaapani ja Venemaa vahel sõda. 1905.aasta oktoobris toimus Venemaal enneolematu üldine töökatkestus,mis halvas terve riigi majanduse. 17.oktoobril ilmus Nikolai II manifest. Manifesti võtsid juubeldamisega vastu liberaalne kodanlus ja haritlased. Manifest ei rahuldanud äärmuslikke poliitilisi jõude: täieliku isevalituse pooldajaid ehk monarhiste ega sotsialiste. Valitsuse tegevus muutus veel tagurlikumaks. · 1906.aasta kevadel tuli esimest korda Riigiduuma. · 1907.aastal tuli kokku teine Riigiduuma. · Alles kolmas Riigiduuma tegutses ettenähtud neli aastat. Stalõpini reformid 1906.aasta suvel sai uueks Venemaa peaministriks Pjotr Stalõpin. Esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine,et murda senine külakogukondlik korraldus maal. Andis välja seaduse,millega talupojad võisid vabalt
Rahvuskonvent tahtis teha inimesi võrdseks ning vangistas Louis XVI, sest ta raiskas suuri summasid enda jaoks ning mis tõi majandusliku kriisi. 4. Millised poliitilised jõud olid esindatud Seadusandlikus Kogus? Mis olid nende eesmärgid? Jakobiinid- Nõudsid pidevalt uusi muutusi ja kuningavõimu veelgi suuremat piiramist Soo- Siia kuulusid need saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda. Toetasid kord jakobiine, kord monarhiste. Monarhistid- Kuningavõimu pooldajad. 5. Miks kukutati jakobiinid võimult? Rahvas tundis, et jakobiinide valitsemine ei olnud neile kergendust toonud. 1794. aasta juulis arreteeriti Robespierre ja tema lähimad kaaslased ning hukati järgmisel päeval. Nii kukutati jakobiinide diktatuur. 6. Millised olid revolutsiooni tagajärjed (nii negatiivsed kui positiivsed)? o Prantsusmaa absoluutne monarhia hävis o Vana feodaalsüsteem kaotati
Mõistuse Templiks. Üks revolutsiooni kõige negatiivseim asi oli uue kümnendsüsteemi kasutusele võtt ajaarvestuses, mis tähendas, et igas päevas on 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Mõisted Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Soo Seadusliku kogu saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda ja toetasid kord jakobiine, kord monarhiste. Zirondiinid Prantsuse revolutsiooni mõõdukam tiib. Rojalist kuningavõimu pooldaja. Giljotiin masin, mis on mõeldud surmanuhtluse täideviimiseks giljotineerimise ehk giljotiini abil pea maharaiumisega. See on mehaaniline tapamasin, mis muutus omamoodi revolutsiooni sümboliks. Asutav kogu III seisuse poolt loodud Rahvuskogu, millega liitusid hiljem ka osa aadlike ja vaimulikke. Direktoorium Täidesaatev võimuorgan ehk valitsus, mille valis Seadusandlik Korpus.
vastutasuks kuue aasta jooksul 625 miljoni dollari eest finantsabi. Kaks aastat hiljem võeti Hispaania ÜRO-sse tagasi. Hoolimata liberaalsemast majanduspoliitika oli majandus 1950. aastate keskpaigas ikka veel halvas seisus - maksebilansi defitsiit kahekordistunud ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. See põhjustas aga streikide laine. Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged, sest armees oli palju tuliseid monarhiste, kes olid kibedalt pettund, et Franco keeldus Alfonso XIII poega don Juani monarhiks kuulutamast. Franco oli sunnitud 1957. aastal vastu tahtmist tagandama suurema osa oma ministritest ja looma uue, järeleandlikuma falangistidest koosneva valitsuskabineti. 1959. aastal oli Franco sunnitud vastu tahtmist heaks kiitma tehnokraatide stabiliseerimisplaani. 1970-ndate alguseks muutus Hispaania oskas industrialiseeritud ja linnastunud lääne tarbimisühiskonnast. 1973
William Pitt võttis äraootava positsiooni nagu inglise diplomaatiale kohane. Ta ei aidanud isegi prantsuse emigrante, kes olid valmis sõjaliselt sekkuma. Venemaa ei saanud sekkuda Poola sündmuste tõttu. 3 mail 1791 võeti Poolas vastu uus, oma aja kohta kõige demokraatlikum konstitutsioon. See tähendas ohtu kõigile monarhiatele. Katariina II pidi looma oktoobris 1791 liidu vaenuliku Rootsiga ja lubas toetuseks mereväge ja sõdureid. Gustav III toetas emigreerunud monarhiste ja pidas kirjavahetust Marie- Antoinette`ga. Gustav sõitis Aachenisse ühisrinnet korraldama. Katariina II innustas Austriat ja Preisimaad sekkuma Prantsusmaa kodusõtta. Eesmärgiks oli nende hõivamine sõjategevusega, et siis saaks võtta vaikselt oma kontrolli alla kogu Poola. Võitluseks Prantsuse revolutsiooni vastu võtsid Leopold II ja Friedrich Wilhelm II vastu 27. 08 1791 Pillnitzi deklaratsiooni, mille eesmärgiks oli Louis XVI võimu taastamine.
Louis XVI Bourbonist saab Louis Capet, kui sankülotid ta kukutavad. 21. jaanuar 1793 toimus Loius XVI hukkamine. Naine jäi mõneks ajaks ellu, tal võeti pea maha sügisel. Giljotiin ja revolutsioon muutub veriseks (Lavoisier). 1792. aasta oli ka aktiivne giljotiini kasutamise aeg. Esimene poliitiline ohver läks giljotiini alla augustis samal aastal ja sügisest peale viidi giljotiini alla palju poliitilisi ohvreid, monarhiste ja vabariigi vastaseid. 1794 sattus sinna ka kuulus keemik Antioine Lavoisier. Ta jäi surmani truuks teadusele ja soovis oma teada kui kaua teadvus kestab, kui tera langeb. Rahvuskonvent ja vabariigi väljakuulutamine. 21. sept 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent. Monarhia kuulututakse lõplikult kukutatuks. Euroopa reaktsioonid Louis XVI hukkamisele ja revolutsiooniliste sõdade puhkemine 1792-1793. (Basel rahuleping ja teised rahud (Bataavia Vabariik)). Vendée ülestõus.
annaabi.ee 
