ja mõjuvad piki sama sirget, lisada piiramatu arv ilma et need mõjutaks keha tasakaalu või liikumist. Mida tähendab see kui öeldakse, et jõud on libisev vektor? s.t. teda võib mööda tema mõjusirget nihutada mõnda teise punkti Kas jõud on libisev vektor või vabavektor? Kumb? Selgitada ka, mida see tähendab. Libisev vektor, s.t. teda võib mööda tema mõjusirget nihutada mõnda teise punkti Kas jõupaari momentvektor on libisev vektor või vabavektor? Kumb? Selgitada ka, mida see tähendab. Jõupaari momentvektor on vabavektor, selle võib vabalt paralleelselt iseendaga üle kanda keha suvalisse punkti. Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom). Keha ühes punktis rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub samas punktis ja mida kujutab antud jõududele ehitatud rööpküliku diagonaal. Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom).
53.Defineerida jõupaari moment. Kirjutada ka valem. Kas see moment on skalaarne või vektoriaalne suurus? Jõupaari momendiks nim. vabavektorit, mis võrdub paari ühe jõu momendiga teise jõu rakenduspunkti suhtes. See on vektoriaalne suurus. M = MA( F ´) = MB( F ) M=F*d 54.Mis on jõupaari momentvektor? Kuhu on see suunatud ja milline on selle moodul? Kirjutada ka selle vektorvalem. Jõupaari momentvektor M ja on suunatud risti jõupaari mõjutasapinnaga sinnapoole, kust pööre on näha vastupäeva. Jõupaari momendi moodul võrdub paari ühe jõu mooduli ja õla korrutisega. M0( F ) + M0( F ) = MA( F ´) = MB( F ) MA( F ´) = MB( F ) = F * d 55
1 · Millise järelduse võib teha staatika esimesest ja teisest aksioomist? Keha, millele mõjub üksainus jõud, ei saa olla tasakaalus. Jõu mõju absoluutselt jäigale kehale ei muutu, kui selle jõu rakenduspunkt viia mööda tema mõjusirget keha suvalisse punkti jõud on libisev vektor. · Kas jõupaari momentvektor on libisev vektor või vabavektor? Kumb? Selgitada ka, mida see tähendab · Sõnastada staatika III aksioom (jõurööpküliku aksioom). Keha ühte punkti rakendatud kahel jõul on resultant, mis rakendub nende mõjusirgete ristumispunkti ja mis on võrdne antud kahele jõule konstrueeritud rööpküliku diagonaaliga. · Sõnastada staatika IV aksioom (mõju ja vastumõju aksioom). Ühe keha mõjumisel teisele esineb alati võrdvastupidine mõju piki sama mõjusirget.
54. Mida võite öelda jõupaari moodustavate üksikjõudude resultandi kohta ja jõupaari tasakaalu kohta? Jõupaaril ei ole resultanti. Jõupaar ei ole kunagi tasakaalus. 55. Defineerida jõupaari moment. Kirjutada ka valem. Kas see moment on skalaarne või vektoriaalne suurus? Jõupaari momendiks nim jõupaari üksikjõu ja jõupaari õla korrutist. Jõupaari moment on alati vektoriaalne suurus. M= F1 d 56. Mis on jõupaari momentvektor? Kuhu on see suunatud ja milline on selle moodul? Kirjutada ka selle vektorvalem. Jõupaari momentvektor on selline vektor, mille moodul on võrdne jõupaari ühe jõu mooduli ja õla korrutisega ning mis on suunatud risti jõupaari mõjutasapinnaga sinnapoole, kust poolt vaadates jõupaari pööre on näha vastupäeva. 57. Kuidas asetsevad teineteise suhtes tasapinnalise jõusüsteemi peavektor ja peamoment? 58. Kirjutada vektorvõrrandid jõupaari momendi arvutamiseks. 59
54. Mida võite öelda jõupaari moodustavate üksikjõudude resultandi kohta ja jõupaari tasakaalu kohta? Jõupaaril ei ole resultanti. Jõupaar ei ole kunagi tasakaalus. 55. Defineerida jõupaari moment. Kirjutada ka valem. Kas see moment on skalaarne või vektoriaalne suurus? Jõupaari momendiks nim jõupaari üksikjõu ja jõupaari õla korrutist. Jõupaari moment on alati vektoriaalne suurus. M= F1 d 56. Mis on jõupaari momentvektor? Kuhu on see suunatud ja milline on selle moodul? Kirjutada ka selle vektorvalem. Jõupaari momentvektor on selline vektor, mille moodul on võrdne jõupaari ühe jõu mooduli ja õla korrutisega ning mis on suunatud risti jõupaari mõjutasapinnaga sinnapoole, kust poolt vaadates jõupaari pööre on näha vastupäeva. 57. Kuidas asetsevad teineteise suhtes tasapinnalise jõusüsteemi peavektor ja peamoment? 58. Kirjutada vektorvõrrandid jõupaari momendi arvutamiseks. 59
tasakaalu kohta? Jõupaaril pole resultanti ja jõupaari moodustavad jõud pole ka tasakaalus. 58.Defineerida jõupaari moment. Kirjutada ka valem. Kas see moment on skalaarne või vektoriaalne suurus? Jõupaari momendiks nimetatakse vabavektorit, mis võrdub paari ühe jõu momendiga teise jõu rakenduspunkti suhtes. See on vektoriaalne suurus. M = AB ×F 2= BA × F1 59. Mis on jõupaari momentvektor? Kuhu on see suunatud ja milline on selle moodul? Kirjutada ka selle vektorvalem. Jõupaari momentvektor on vabavektor, mille moodul on võrdne ühe jõu mooduli ja õla korrutisega ja mis on suunatud risti jõupaari mõjutasapinnaga sinnapoole, kustpoolt vaadatuna toimub pöörlemine vastupäeva. M = AB ×F 2= BA × F1 60. Kuhu on täpselt suunatud jõupaari momentvektor? Milline on selle moodul?
NB! Kui kehale mõjub ainult jõupaar, siis keha ei saa olla tasakaalus). Teoreem jõupaari paralleelsesse tasapinda ülekandmisest (Teoreem: Jõupaari ülekandmisel paralleelsesse tasapinda ei muutu jõupaari mõju jäigale kehale.) Jõupaari moment. (* Jõupaari momendi moodul: M= F`*h (h-jõupaari õlg). Jõupaari momendi vektor ~M=~r12*~F`.kus ~r12 = ~AB on jõupaari ühe jõu ~ F` rakenduspunkti A1 kohavektor jõupaari teise jõu ~F`` rakenduspunkti A2 suhtes. * Jõupaari momentvektor on risti jõupaari mõjutasapinnaga. Vektorkorrutis ei ole kommutatiivne, s.t. vektorite järjekorda korrutamise valemis ei tohi muuta.) Jõupaaride ekvivalentsus (Teoreem: Jõupaarid, mille momentvektorid on võrdsed, on ekvivalentsed.) Jõupaaride liitmine (Teoreem: Kui kehale on rakendatud jõupaaride süsteem, mis koosneb jõupaaridest momentidega ~M1, ~M2,..., ~Mn, siis need jõupaarid võib asendada ühe jõupaariga mille moment on ~M1=~Mk. Jõupaaride süsteemi tasakaal.
annaabi.ee 
