Kumulatiivne jaotus – vaadeldava elemendi ja eelnevate elementide summa osakaal. x xi n Aritmeetiline keskmine Harmooniline keskmine – kasutatakse siis, kui tunnuse väärtuse mõõtühik väljendub eri mõõtühikute suhtena (km/h) ning kaaluks keskväärtuses osalemiseks on murru lugeja (kaugus). Kronoloogiline keskmine – kasutatakse momentridade korral, kui momentidevahelised ajalõigud on võrdsed. Geomeetriline keskmine – kasutatakse siis, kui tunnuse väärtuseks on kordarvud, millest iga järgnev näitab seda, mitu korda on ta eelmisest suurem. 6) Mediaan – korrastatud statistilise rea keskliige (50% liimetest väiksemad ja 50% n 1 2 suuremad)
pööratav) 5 ei ükski Tasandusjoon Y = 18,5 – 0,48 X (SELLISEID ON IGAS VARIANDIS SEES!!!) 1 näitab kasvavat lineaarset tendentsi (kahanevat) 2 parameeter b ei tohi olla negatiivne 3 vabaliige 18,5 kirjeldab joone tõusu 4 igal ajaperioodil väärtused vähenevad 0,48 korda (mitte korda, vaid ühiku võrra) 5 ei ükski (ÕIGE) Kronoloogilist keskmist kasutatakse momentridade puhul ja võrdse pikkusega vahemikega Eksponentkeskmine 1 kasutatakse keskmise kasvutempo leidmisel (geomeetrilisena, mitu korda keskmiselt) 2 ei arvesta rea kõiki väärtusi (arvestab kindla kaaluga) 3 on alati aritmeetilisest suurem (seaduspärasus puudub) 4 kasutatakse aegrea tasandamisel (ÕIGE) 5 ei ükski Keskmine esindusviga 1 on vale keskmise valiku tulemus (me ei pea alguses valima, millist keskmist kasutame)
Arvutades tuleb x korrutada f’ga(sagedus) ja liita järgmise xf’ga jagada f’ide summaga.. Harmooniline keskmine – tuleb kasutada siis kui tunnuse väärtuse mõõtühik väljendub eri mõõtühikute suhtena( nt km/h) ning kaaluks keskväärtuses osalemiseks on murru lugeja(kiiruse puhul kaugus). Kasutamise vajadust tuleb kaaluda ka kõigi suhtarvudest keskmiste leidmise korral (nt keskmine saagikus, jms). Kronoloogiline keskmine – kasutatakse momentridade korral kui momentidevahelised ajalõigud on võrdsed(nt kuupäevad). Geomeetriline keskmine – kordsete suuruste keskmine. Ruutjuure all korrutatakse x’d ja ruutjuurel on n peal arv(nt aastate arv). Kasutatakse siis, kui tunnuse väärtuseks on kordarvud, millest iga järgnev näitab seda, mitu korda on ta eelmisest suurem. Ruutkeskmine – rakenduslik tähtsus on suur dispersioonanalüüsis, korrelatsioonikordajate leidmisel ja muudes statistliste protseduurides. 6
ei ole pööratav) 10. ei ükski Tasandusjoon Y = 18,5 – 0,48 X (SELLISEID ON IGAS VARIANDIS SEES!!!) 6. näitab kasvavat lineaarset tendentsi (kahanevat) 7. parameeter b ei tohi olla negatiivne 8. vabaliige 18,5 kirjeldab joone tõusu 9. igal ajaperioodil väärtused vähenevad 0,48 korda (mitte korda, vaid ühiku võrra) 10. ei ükski (ÕIGE) Kronoloogilist keskmist kasutatakse juhul, kui (IGAL AASTAL ON OLNUD) Kasutatakse momentridade puhul ja võrdse pikkusega vahemikega Ei ole vaja 1. kvartiilide valemeid 2. intervall rea puhul Mo ja Me valemeid (peab üldiselt teadma) 3. dispersioonide liitmise lause (valemina) 4. autokorrelatsiooni valemid 5. Durban-Watson 6. A-sümmeetria ja ektsessikordaja valemid Regressioonisõltuvus ei ole pööratav. Tema kuju oleneb sellest, kas vaadelda suurust y x-i funktsioonina või vastupidi.
Porgand 8000 11000 -3% Peet 5500 9000 +3% 1. Suurenes 1% 2. Suureneeeeeees 4% 3. Jäi samaks 4. Vähenes 3,8% 5. Ei ole ükski eelnevaest variantidest Vastus: ..... Struktuuriindeksid KT!!, eksamis ei ole! Kasutatakse momentridade puhul ja võrdse pikkusega vahemikega Regressioonisõltuvus ei ole pööratav. Tema kuju oleneb sellest, kas vaadelda suurust y x-i funktsioonina või vastupidi. Siiski läbivad mõlemad jooned punkti, mille koordinaatideks on tunnuste väärtuste aritmeetilised keskmised. Mida rangem on seos kahe suuruse vahel, seda lähedasemad on need sõltuvused teineteisele. Kahe kvantitatiivse tunnuse vahel on korrelatiivne sõltuvus, kui joonte regressioonikordajad b ja
annaabi.ee 
