aastani, mil selleks sai Königsberg. 1525. aastal asus ordukeskus ümber Saksamaale Mergentheimi ning 19. sajandil Viini. 1291. aasta järel, kui Akko moslemite kätte langes, toimusid murrangulised sündmused kõigi kolme suure rüütliordu ajaloos. Templiordut tabas peatselt ( 1305 – 1312 ) hukk ning hospitaliidid olid sunnitud algselt Rhodose ja 16. sajandil Malta saarele ümber asuma. 14. sajandi algul pääses Saksa ordu napilt Templiordu saatusest. Franciscus de Moliano korraldas inkvisitsiooni ja kuulas üle orduvaenulikke Liivimaa vaimulikke. Ordut süüdistati ketserluses, jumalateotamises, vastristituile kirikute ehitamise takistamises, koostöös venelaste ja paganatega, kuritegudes vastristitute ja vaimulike vastu ja reetmises. Ordu pandi korduvalt kirikuvande alla. Ainult suure vaevaga suutis ordu oma seisundi säilitada. ( Anti Selart. Liivimaa ja Vene 13. sajandil. Tartu 2002. Lk. 248–250. ) Saksa ordu jaoks oli 14
korda Riia liitlased leedulased. · 1299 - Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu. · 1304 - Ordu, Saare-Lääne ja Tartu piiskoppide liit Riia linna ja peapiiskopi vastu. · 1305 - ordu ostis Dünamünde (Daugavgrva) kloostri, ehitas sinna linnuse, sulgedes merepoolse juurdepääsu Riiale. · 1312 - inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile. · 1314 - Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena. · 1315 - ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus.
1299 Liivi ordu väed said Pihkva all vürst Daumantaselt lüüa. Sellest aastast on teada saarlaste, kes on tõenäoliselt Saare-Lääne piiskopiga liidus, vastuhakud ordu vastu. 1304 Ordu, Saare-Lääne ja Tartu piiskoppide liit Riia linna ja peapiiskopi vastu. 1305 ordu ostis Dünamünde (Daugavgrva) kloostri, ehitas sinna linnuse, sulgedes merepoolse juurdepääsu Riiale. 1312 inkvisiitor Franciscus de Moliano käik Liivimaal. Kogus orduvastaseid kaebusi, millest suur osa on säilinud. Ordu pandi ajutiselt kirikuvande alla, ent vabastati sellest suurte summade maksmise järel paavstile. 1314 Vooses kohtunud Tallinna ja Saare-Lääne võimukandjad saatsid ühise kirja ordule ja Riiale, manitsedes neid vaenustsemist lõpetama. See on tuntud Voose otsusena. 1315 ränk näljahäda Vana-Liivimaal. Harju-Viru rüütelkonnale anti Valdemar-Eriku lääniõigus.
Nimelt Riia linn hakkas ehitama silda üle jõe, et rajada Väina äärde kaldakindlustusi. See tähendas, et Riia hakkab kontrollima laevaliiklust – võttis võimaluse ordul vabalt laevatada. Ordu lõhkus silla, mispeale vallutati ordulinnus (asus vist Riias). Pärast seda tehakse teineteise aladele rüüsteretki ja üldse tüli majas. 1305 sai ordu Dünamünde kloostri enda kätte. Klooster muutus linnuseks. Pooled protsessivad kuurias. 1312 tuli paavsti inkvisiitor Franciscus Moliano Liivimaale. Kuulas üle tunnistusi (peamiselt vaimulikud – orduvastased). Otsus oli ordu vastu. Ordu üritas oma õigust taga ajada ja tehti uus otsus, need muutusid kogu aeg. Nii jäigi olukord lahendamata. Tol ajal õigus ostetav. Ordu ressursid suuremad, kuid juriidiliselt oli osavam jälle piiskopi leer. 1316 ordu saavutas kokkuleppe Siguldas. Sõlmis osade toomhärrade ja vasallidega piiskopi vastu. Piiskop Friedrich kaebas otsuse peale ja tühistati.
peapiiskopkonna linnuseid. 1330. aastal Riia linn alistus ja tunnistas ordu ülemvõimu. Peapiiskop Friedrich Pernstein- Riia peapiiskop aastatel 1304-1341. Peapiiskopiks valiti ajal, mil käis Riia linna ja Liivi ordu vaheline kodusõda. 1304. aastal Saare- Lääne ja Tartu piiskopiga ning Riia peapiiskopkonna vasallidega ordu moodustas liidu Riia linna vastu. Friedrich Pernstein hakkas toetama Riia linna. 1312. aastal saabus paavsti inkvisiitor Fransiscus de Moliano, kes langetas otsuse peapiiskopi kasuks, kuid ordu sellega rahule ei jäänud. Pernstein pani ordu kirikuvande alla (kirikust väljaheitmine). Pernstein pidi kuni oma surmani eksiili jääma. 1330. aastal Riia linn langes ordu võimu alla. Põhja-Eesti üleminek Saksa ordu Liivimaa harule- Peale jüriöö ülestõusu selgeks võitjaks sai Saksa ordu. Allikate nappuse tõttu ei saa teha järeldusi Jüriöö sündmuste poliitiliste tagamaade kohta
annaabi.ee 
