Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"molema" - 7 õppematerjali

Füüsika võimsus ja vooluvõrk
2
doc

Füüsika võimsus ja vooluvõrk

FÜÜSIKA 1. Millised energiatarviteid nimetatakse on kohtkindlateks? Milliseid teisaldatavateks? Too molema liigi kohta 2-3 naidet. Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin. Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja, kohvimasin. 2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud

Füüsika → Elektriõpetus
13 allalaadimist
Tehnomaterjalide kontrolltöö
4
docx

Tehnomaterjalide kontrolltöö

Metalli aatomi ehitus. Üleminekugrupi metallid. Lihtsad metallid. Aatomi ehitus (atomic structure) (1) Molekul- aine vaikseim osake, mille puhul sailivad aine omadused ja mis koosneb mitmest aatomist. Aatom- aine koige vaiksem osake, mida keemilisel teel lagundada ei saa. Aatom koosneb elementaarosakestest: prootonitest, neutronitest ja elektronidest (electron). Prootonid (proton) ja neutronid (neutron) moodustavad aatomituuma (nucleus). *Elektronid ja prootonid on elektriliselt laetud, molema laeng on 1,60*10-19 C, neutronid on laenguta. Neutraalse aatomi laeng kokku on 0. Prootoni ja neutroni mass on ligikaudu sama- 1,67*10-27 kg, elektroni mass on palju vaiksem- 9,11*10-31 kg. Iga keemilist elementi iseloomustab tema prootonite arv, mida nimetatakse ka aatomnumbriks. Neutraalse aatomi korral on see number vordne elektronide arvuga. Seda naitab jarjenumber. Aatommass on tuumas leiduvate prootonite ja neutronite masside summa. Sama prootonite arvu juures voib aatomites

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
170 allalaadimist
Füüsika eksam
11
doc

Füüsika eksam

energiate vahega. hf=|E2-E1| hf ­ kiirgunud voi neeldunud kvandi energia, E1, E2 ­ aatomi energiatasemed Elektromagnetilaine kvant kiirgub siis, kui aatom laheb suurema energiaga olekust vaiksema energiaga olekusse (tuumale lahemale) ning neeldub siis, kui toimub vastupidine protsess. Tuumafuusika: Aatomituum koosneb nukleonidest ­ prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tuumajoud. Prootoni laeng on +e, neutronil laeng puudub. Molema mass ~1u. Keemilise elemendi tahis ZAX ;A ­ aatomi massiarv, nukleonide (prootonite + neutronite) arv, ligikaudne aatomi mass aatommassiuhikutes; Z ­ keemilise elemendi jarjekorranumber, prootonite arv, elektronide arv neutraalse aatomis, tuuma laeng elementaarlaengutes. Isotoobid on keemilise elemendi aatomid, mille tuumades on sama arv prootoneid, kuid erinev arv neutroneid. Koikidel elementidel on isotoobid. Isotoobid on uhesuguste keemiliste omadustega.

Füüsika → Füüsika
394 allalaadimist
VETERINAARGENEETIKA
21
docx

VETERINAARGENEETIKA

kopeeritakse DNA replikatsioonil. Geenmutatsioonid jaotatakse jargmiselt: 1 Tahenduslikud mutatsioonid, mille puhul muutub koodoni tahendus ning geneetilise informatsiooni sisu DNA molekulis. Tahenduslikud mutatsioonid voivad tekkida kolmel pohjusel: 1) nukleotiidipaari (de) valjalangemisel ­ mikrodeletsioon A-T-C-G-A-T-T-G T-A-G-C-T-A-A-C 2) nukleotiidipaari(de) lisandumisel ­ insertsioon A-T-C-G-A-T--G T-A-G-C-T-A--C T A Molema nimetatud mutatsiooni puhul muutub informatsiooni (geneetilise koodi) lugemise samm (faasinihke efekt), millest omakorda muutub aminohapete jarjestus polupeptiidahelas. 3) nukleotiidipaaride asendumine -asendusmutatsioon (A-G voi T-C). Asendusmutatsioon on tahenduslik ainult siis, kui see muudab koodoni tahendust ja pohjustab uhe aminohappe aasendumist teisega. 2. Mottetud mutatsioonid -tekib triplet, mis ei kodeeri uhtki aminohapet ja lopetab polupeptiidahela sunteesi (terminaatorkoodon). 3

Bioloogia → Geneetika
38 allalaadimist
Panga organisatsioon
26
doc

Panga organisatsioon

mida liisitakse ning oma püsi müügikohad kus kliente teeenindatakse. Kuiesialgu said liising firmad laenuresursi peamiselt omanikpangalt, siis muutudes tugevamaks on neile avanenud võimalused kasutada ka muid finantseerimise allikaid. Liising firmad monnmpangaga seotud peamiselt operatiivküsimustes pankade laenuüksustega. Kindlustusfirmad. Vastavalt estis kindlustust reguleerivat seadustele ei või pangad otseselt kindlustusega tegeleda, kindlustusfirmad mpeavad molema iseseisvad kelle üle teostab järelevalvet finants inspektsiooon. Kindlustustegevus algab eestis 1990 aasta alguses , sel perioodil on seos pankadega suht nõrk kuna kindlustus oli uus ja suht riskantne , siis ei olnud pankade osalus kindlustusfirmades oluline. Tavaliselt oli kindlustus firmade aksionäride hulgas korraga mitu panka. Kindlustuse aktiivsem tegevus algas peal 95 aastat kuna hakatakse kavandama sotsiaalkindlustuse reformi, mis

Majandus → Pangandus
29 allalaadimist
Matemaatiline analüüs terve konspekt
1080
pdf

Matemaatiline analüüs terve konspekt

harjutustundide materjali kohta. Eksmihindest poole moodustab teooriato¨ ode ¨ hinne, teise poole ulesannete ¨ to¨ ode ¨ hinne. Esimene kontrollto¨ o¨ harjutustunni materjali kohta toimub umbes 9. ~ oppen ¨ adalal, ¨ teine 15. nadalal. ~ Molema ulesannete ¨ kontrollto¨ o¨ eest on ~ voimalik saada max 100 punkti. Eksamieelduseks on molema ~ ulesannete ¨ kontrollto¨ o¨ sooritamine vahemalt ¨ 51 punktile voi~ kahe to¨ o¨ punktide summa vahemalt¨ 111. ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us

Matemaatika → Matemaatiline analüüs 1
136 allalaadimist
Ökoloogia kordamisküsimused
74
docx

Ökoloogia kordamisküsimused

(tugev loodusliku valiku surve), kiskjal tahendab allajaamine aga lounasoogist ilmajaamist (norgem loodusliku valiku surve). Siit leiame vastused kusimustele, miks paljud rohusoojad, vaatamata asjaolule, et nende toiduobjektid on uhed aeglasemad organismid maailmas, on sageli vaga valedate jalgadega. Saaklooma pikad jalad aga nouavad ka kiskjalt pikemaid jalgu. Kiskjate ja saakloomade populatsioonid pusivad tasakaalus vaid tanu evolutsioonilisele voidujooksule. Kui molema liigi jalad oleks poole luhemad, pusiks tasakaal endiselt. Ehk, selleks, et paigal seista, tuleb edasi liikuda. 62. Allelopaatia- on liikidevaheline vastasmõju, mis esineb peamiselt seentel, bakteritel ja mõningatel taimedel. Üks pool saab kasu, teine kahju. See seisneb keemiliste relvade kasutamises maa-ala hõivamisel. Vast koige tuntumad on siin antibiootikumide kasutamine seente poolt konkureerimaks edukamalt bakteritega. Nimelt pole

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
32 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun