Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis nr 2 ja geeliks oli Sefadex G-50. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud:
meetodil Tallinn 2019 Töö eesmärk Töö eesmärgiks oli ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil. See on võimalik tänu lahuses sisalduvate ainete erinevate molekulmasside tõttu. Erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi ühesuguse poorsusega geeli erineva kiirusega. Proov transporditakse läbi geeli vesilahuse abil, mis aitab erinevate molekulmassidega ainetel üksteisest eralduda. Suurema molekulmassiga ained liiguvad läbi geeli kiiremini, sest need ei mahu täidise pooridesse ära. Väiksema molekulmassiga ained liiguvad aga aeglasemalt, sest nende molekulid sisenevad pooridesse ja liikumine aeglustub. Kogu protsess viiakse läbi kolonnis. Kogu protsessei käigus on võimalik teha kindlaks iga aine elueerimis- ehk väljumismaht. See on selline elulaadi maht, mille juures
YKL0060 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane Matrikli nr õpperühm Juhendaja: Tallinn 2011 Töö teoreetilised alused: Geelfiltratsioonikromatograafia ehk geelkromatograafia, mida tuntakse kui kui molekulaarsõelte meetodina, tugines lahuses sisalduvate erinevate molekulmassidega ainete erineval liikuvusel läbi peeneteralise võimalikult ühesuguse poorsusega geeli. Selle meetodi puhul kasutatakse pundunud geeligraanulitega täidetud kolonne. Geeli pooride mõõtmed on makromolekulide dimensioonidega samas suurusjärgus. Geelid, mida seda liiki kromatograafias kasutatakse koosnevad dekstraanist, agaroosist või polüakrüülamiidist. Mina tegin antud protseduuri kolonnis mis sisaldas geeli Sefadex G-75. Geelkromatograafia kolonni iseloomustavad järgmised mahud:
difundeeruda geeli pooridesse: 1. kolonni viiakse uuritava aine 2. lisatakse sobiv vesilahus (puhver, soolalahus vm) 3. fraktsioonidena kogutud eluaadis sisalduvad ainete kontsentratsioonid tehakse kindlaks erinevate füüsikalise ja keemilise analüüsi meetodeid kasutades ELUEERIMIS- ehk VÄLJUMISMAHT (Vx): - iseloomustab iga ainet, mis sisaldub segus - selle suuruse arvväärtus sõltub aine molekulmassist ning kasutatava kolonni tüübist - erinevate molekulmassidega ainete väljumismahte tähistatakse: Vx1, Vx2, Vx3 ... - selline eluaadi maht, mille juures kolonnist väljuvas fraktsioonis on vastava aine kontsentratsioon maksimaalne
kuumutamine suletud nõudes (koos kaalumisega) - uus tõlgendus (katseid tehtud ka varem). Toetus Scheele ja Priestle katsetele (O2). keemil. elemendi mõiste täpsustus "aine säilivuse seaduse" eksperimentaalne tõestus flogistoniteooria vastane võitlus (alates u. 1774, eriti alates 1783) tööd kalorimeetria alal keemianomenklatuuri loomine jm. KVANTITATIIVSETE SEADUSTE PERIOOD 1800 ... 1860 koguselised suhted, kvantitatiivsed vahekorrad - keemiateaduse alus seotud aatom- ja molekulmassidega, molekulivalemitega, keemil. võrranditega Joseph Louis Proust (1754-1826) John Dalton (1766-1844) Joseph Louis Gay- Lussac (1778-1850) Amadeo Avogadro (1776-1856)Kordsete suhete seadus(Dalton): Ku kaks keemilist elementi moodustavad teineteisega mitu ühendit, siis ühe ja sama massiga seotud teise elemendi massid(nendes erinevates ühendites) suhtuvad nagu lihtsad täisarvud. Ruumalaliste suhete seadus(Gay-Lussac) Püsivatel tingimustel suhtuvad reageerivate
· osakeste mass (aatommass või molekulmass). Samatüübiliste ühendite korral on suurema molekulmassiga ühenditel kõrgemad sulamis-ja keemistemperatuurid. Põhjendus molekulaarkineetilises teoorias: gaasiosakeste keskmine kineetiline energia sõltub gaasi temperatuurist, osakeste kiirus sõltub osakeste massist ja temperatuurist. Suurema massiga osakesed vajavad vedelikust gaasifaasi minekuks piisava kiiruse saavutamiseks kõrgemat temperatuuri. · osakeste kuju o lähedaste molekulmassidega ühendite korral on kõrgem sulamistemperatuur vähemsümmeetriliste molekulidega ühenditel ja ühenditel, mis sisaldavad suure raadiusega aatomeid; o ümaramatel ja sümmeetrilisemate molekulidega ainetel on sulamistemperatuuri (Ts) ja keemistemperatuuri (Tk) erinevus väiksem; o ühe ja sama aine erinevate kristallmodifikatsioonide olemasolu sõltub selle aine koostisesse kuuluvate elementide aatomite omadustest. Hästi tuntud on fosfori ja
annaabi.ee 
