Tahkised Mis on tahkis? Tahke aine, millel on kristallstruktuur. Soojusliikumine toimub osakeste võnkumise näol. Võnkeamplituud Molekulidevahelisest kaugusest ~10%. Temperatuuri tõstes suureneb ja lõpuks hakkab kristallstruktuur lagunema s.o aine sulamistemperatuur. Amorfsed ained Tahked ained, millel puudub kristallstruktuur. Klaas, plastmass, pigi. Puudub sulamistemperatuur. Voolavad raskusjõu mõjul. Molekulide paiknemine Terve ainekogus sama süsteemi järgi monokristall. Ainekogus koosneb paljudest monokristallidest polükristall. Anisotroopia
tema kiirus v. Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal.
NEWTONI II SEADUSkeha liigub kiirendusega, mis on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga NEWTONI III SEADUSkaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on arvväärtuselt võrdsed, suunalt vastupidised ja jõud kui vektorid tuleb kujutada ühel ja samal sirgel POTENSIAALNE energon kehal tema vastastikmõju tõttu: ülestõstetud keha Ep=mgh; deformeeritud keha KINEETILINE energon kehal tema liikumise tõttu PINDPINEVUSJÕUDon põhjustatud molekulidevahelisest külgetõmbest ja on võrdeline vedeliku pinna piirjoone pikkusega F= l PUNKTMASS keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada RESONANTSsundvõnkumise amplituudi järsk suurenemine, kui välisjõu muutumise sagedus ühtib süsteemi võnkesagedusega SISEENERGIAkeha kõikide molekulide korrapäratu liikumise kineetiliste energiate ja nende vastastikmõju potensiaalsete energiate summe
Aine ehitus: Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss)
vahel tahkel pinnal? Märgumine: Asetame tilga tahke keha pinnale. Võib esineda kolm juhust: 1. vedelik läheb pinnale laiali kuni monomolekulaarse kihi moodustumiseni. 2. Tilk läheb osaliselt laiali. Märgumisnurk on teravnurk. Seejuures tahke pind märgub. 3. Tilk jääb pinnale kerakujulisena. Tekib nüri märgumisnurk. Märgumine on pinnanähtus, mille korral vedelik jääb molekulaarjõudude tõttu tahkise pinnaga ühendusse ehk valgub laiali. See tuleneb molekulidevahelisest interaktsioonist, kui vedelik ja pind kokku saavad. Märgumise ulatus sõltub adhesiooni- ja kohesioonijõu vastastikuseist suhteist. 3 Kui märgumine toimub näiteks vee ja klaasi vahel, siis mittemärgumine esineb näiteks elavhõbedakuulikese liikumisel mööda põrandat. Sel juhul ületab elavhõbedakuuli kohesioonijõud põranda ja kuulikese vahelise adhesioonijõu. 12. Kuidas mõjub tahke keha ja vedeliku loomus (molekulidevaheline vastasmõju) märgumisele ja adhesioonile?
tema kiirus v . Enamasti pole molekulide paiknemine mingil hetkel oluline. Erandiks on vast juhud, kui meil on vaja arvutada ühe aine difusiooni teise sisse. Küll aga on oluline teada molekulide jaotust kiiruste järgi, sest molekulide liikumise kiirus on otseselt seotud keha temperatuuriga. Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: · molekule on palju ja nad on ühesugused · molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest · molekulid on pidevas liikumises · molekulidevahelised põrked on elastsed · põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal.
Füüsika 1.Kineetilise ja potentsiaalse energia vahekord erinevate aine olekute vahel. Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. 2. Ülekandenähtused: difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused toimuvad molekulide soojusliikumise ja molekulidevaheliste põrgete tõttu.
sõltuvad dipoolide orientatsioonist ja on lühema ulatusega, kui laeng- laeng interaktsioonid van der Waalsi interaktsioonid - indutseeritud dipoolide osalusega interaktsioonid, dispersioonijõud Polariseeritavad molekulid Välise elektrivälja toel esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks Dispersioonijõud tekivad juhul kui kaks molekuli sünkroniseerivad oma elektrontiheduse fluktuatsioonid Eeltoodud interaktsioonid on teravalt sõltuvad molekulidevahelisest kaugusest (ingl. short range interactions) ja on efektiivsed ainult juhul kui molekulid asetsevad teineteisele väga lähedal Molekulide tõukumine van der Waalsi raadius Vaatame olukorda, kus molekulide või aatomite vahel ei moodustu kovalentset sidet Lennart-Jonesi (12,6) potentsiaal Tõmbejõud U r-6 Elektronkatete tõukumine U r-12
Süsteemi summaarset võimet teha tööd nimetatakse tema siseenergiaks U. Siseenergia ühikuks on dzaul (J). Siseenergia on süsteemi koguenergia. Siseenergia muutusega, näiteks gaasi kokkusurumisel, kaasneb reeglina molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia muutus. Kineetiline energia muutub, kuna molekulide liikumise kiirused kasvavad, samuti kasvab molekulide pöörlemise kiirus.U = f (T, V)Molekulide liikumise kineetiline energia sõltub T-st, potensiaalne energia molekulidevahelisest kaugusest (gaasi ruumalast). Me ei saa mõõta süsteemi koguenergiat, küll saab aga mõõta energia muutust U. Negatiivne energiamuut näitab, et süsteemi energia on vähenenud. Kui me teeme süsteemiga tööd, toimub süsteemi siseenergia kasv, U = wLisaks tööle võib süsteemi energia muutuda ka soojuse ülekandumise tulemusena. Termodünaamikas mõistetakse soojuse all energiat, mis kantakse üle tänu temperatuuri erinevusele energia voolab
Suhteliseks niiskuseks nimetatakse õhu absoluutse niiskuse ja antud temperatuurile vastava küllastunud auru massi suhet, mida tavaliselt väljendatakse protsentides. Difusiooniks nimetatakse ainete segunemist molekulide soojusliikumise tagajärjel. 6 SOOJUS – AINEOSAKESTE KAOOTILISE LIIKUMISE ENERGIA Soojusliikumine toimub aine eri faasides erinevalt. Ideaalne gaas: • molekule on palju ja nad on ühesugused • molekuli mõõtmed on väga palju väiksemad molekulidevahelisest keskmisest kaugusest • molekulid on pidevas liikumises • molekulidevahelised põrked on elastsed • põrgetevaheline tee on sirgjooneline Reaalses gaasis liiguvad molekulid praktiliselt samamoodi nagu ideaalses gaasis, s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal.
või teises molekuli osas on eleketrontihedus suurem või väiksem keskmisest. Kui 2 mittepolaarset molekuli satuvad kokku, siis nende dipoolmomendid kooskõlastuvad (+,-). See tekitab ka mittepolaarsetes molekulides ajutusi dipoolmomente. Ühe molekuli ajutine dipool tekitab (indutseerib) teises molekulis energeetiliselt soodsa dipooli. Kahe mittepolaare molekuli vaheline energia sõltub molekulide polariseeritavusest ja molekulidevahelisest kaugusest r. 1.Mida suurem on elektronide arv molekulis, seda suurem on dispersiooni interaktsioon. 2.Sfäärilise sümmeetriaga molekulides on interaktsioon nõrgem kui analoogilistes mittesfäärilistes molekulides. 3.Kõik molekulid, nii mittepolaarsed kui ka polaarsed, on omavahel Londoni vastasmõjus. Suured anioonid on kergemini polariseeritavamad kui ketoonid ja neil on suur dipoolmoment. 39
V 4.3. Aine ehitus Iga aine võib esineda gaasilises, vedelas või tahkes olekus. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. Erinevates olekutes kulgevad erinevalt ka ülekandenähtused. Ülekandenähtused seisnevad mingi füüsikalise suuruse ülekandumises ühest süsteemi osast teise (näiteks mass, energia, impulss)
näiteks raskusjõu väljas. Kineetilist energiat arvestatakse termodünaamikas gaasi või vedeliku voolamisel, potentsiaalset energiat tavaliselt ei arvestata, kuna termodünaamika ei uuri süsteeme jõuväljas. Termodünaamilise süsteemi siseenergia on kõikide süsteemi moodustavate mikroosakeste kineetilise energia summa. Siseenergia koosneb molekulide kulgliikumise, pöördliikumise ja võnkliikumise kineetilisest energiast, molekulidevahelisest toimeenergiast, elektronide liikumisenergiast ja vastastikusest toimeenergiast aatomi tuumaga, tuuma nukleonide energiast ja nende omavahelisest toimeenergiast jne. Termodünaamika ei vaatle siseenergiat kogu tema keerukuses ega arvuta täielikku siseenrgia hulka, ta arvestab üksnes asjaoluga, et siseeenrgia on süsteemi oleku funktsioon. Süsteemi oleku muutusega kaasneb ka tema energia muutus, seega võime süsteemi siseenergiat vaadelda kui ühte süsteemi oleku
Iga aine võib olla kolmes olekus: gaasilises, vedelas või tahkes. Neid nimetatakse ka aine agregaatolekuteks. Aine omadused eri agregaatolekutes on erinevad. See on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Gaaside korral on molekulide keskmine kineetiline energia palju suurem molekulidevahelisest 64 potentsiaalsest energiast ja ideaalse gaasi korral loetakse potentsiaalne energia võrdseks nulliga. Vedelike korral on molekulide keskmine kineetiline energia ligikaudu võrdne keskmise potentsiaalse energiaga, aga tahkiste korral sellest palju väiksem. Erinevate agregaatolekute omadused Tahke olek Vedel olek Gaasiline olek
annaabi.ee 
