üleminekul ühest inertsiaalsest taustsüsteemist teise. 2) Vaakumis on valguse kiirus ühesugune kõikides taustsüsteemides. 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria koordinaatide teisendusvalemid.? 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid. 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Kõik ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kasutab selleks statistilist uurimismeetodit. See tähendab, et rakendab häst tuntud statistilisi seadusi ja opereerib lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega, keskmine kiirus, keskmine energia. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ainete üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamisises tasakaalus ja protsesse nende olekute vahel. Termodünaamiline uurimismeetod
amplituud väärtus sõltub asukohast. Seisevlaine sagedusspekter on diskreetne. · III. Molekulaarfüüsika ja termodünaamika. · 1. Termodünaamiline ja statistiline uurimismeetod. · Termodünaamika uurib suurest arvust osakestest koosnevaid süsteeme kui makrosüsteeme, kirjeldades nende soojuslikke omadusi makroparameetrite (rõhk p, ruumala V, temperatuur T) abil. · Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Kõik ained koosnevad aatomitest ja molekulidest. Kasutatakse statistilist uurimismeetodit, st, et rakendatakse hästi tuntud statistilisi seadusi ja opereeritakse lõpuks keskmiste füüsikaliste suurustega. · Molekulaarfüüsika ja termodünaamika täiendavad teineteist, kuid termodünaamika on üldisem. · 2. Ideaalne gaas. · Ideaalne gaas lihtsaim termodünaamilise süsteemi mudel, so. punktikujuliste molekulide kogum, mille vastastikust
Tehke seletav joonis. Difraktsioon on füüsikaline nähtus, mille korral laine paindub ümber väikeste takistuste või levib väikesest avast välja. Tõkkele langevad lained levivad geomeetrilise varju piirkonda. Seletuse aluseks on Huygens-Fresneli printsiip. Igat ruumipunkti võib vaadelda uue keralaine allikana. 78) Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide sealhulgas ainete üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamisises tasakaalus ja protsesse nende olekute vahel. 79) Mis on aatommass ja molekulmass? Aatommass ehk suhteline aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes. Molekulmass ehk suhteline molekulmass on arv, mis näitab, mitu korda on ühe molekuli mass suurem kui aatommassiühik
39. Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis. 40. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Mis on aatommass ja molekulmass? Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass? Mis on ideaalne gaas? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest (aatomid ja molekulid) vaatepunktist. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide (sh ainete) üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamilises tasakaalus, ja samuti protsesse nende olekute vahel. Termodünaamilises uurimismeetodis kasutatakse makroskoopilisi mõisteid nagu rõhk, ruumala ja temperatuur. Ei laskuta mikrostruktuuride tasandile. Aatommass on kas keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass
Ühise nimetaja alla viies (ja asendades lugejas ) saame: Analoogiliselt teisendades saame avaldada ka : 82. Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest (aatomid ja molekulid) vaatepunktist. Teadus kasutab statistilist uurimismeetodit, ning opereerib keskmiste füüsikaliste suurustega protsesside kirjeldamisel. Termodünaamika uurib makroskoopiliste süsteemide (sh ainete) üldisi omadusi olekutes, mis on termodünaamilises tasa- kaalus, ja samuti protsesse nende olekute vahel. Termodünaamilises uurimismeetodis kasutatakse makroskoopilisi mõisteid nagu rõhk, ruumala ja temperatuur. Ei laskuta mikrostruktuuride tasandile. 83
Miks vesivoodi täidetakse kuuma veega, võiks aga kuuma ôhuga - õhuvoodi ? 7. Millistel juhtudel on üleantud soojushulk negatiivne. Siis kui ....... 8. Erisoojus on soojusehulk, mis on tarvis anda ühele massiühikule, ..... . 9. Kui agregaatolekus üleminekut ei toimu, siis soojendamisel kuluv või jahtumisel eralduv soojushulk ühe kraadi kohta ....... . 10. Mingi aine aurumisel kuluv ja kondenseerumisel eralduv soojushulk on ..... . 11. Molekulaarkineetilisest teooriast lähtudest on keha siseenergia tema kõikide molekulide ...... . 12. Vedelikes on molekulide keskmine kineetiline energia molekulide vastastikuse mõju keskmise potentsiaalse energia absoluutväärtusest ....... 13. Termodünaamika teine printsiip seadus väidab, et ..... 14. Kõik reaalsed protsessid terodünaamikas on põhimõtteliselt ...... . 15. Mittepööratav protsess ( pöördumatu protess ) on selline protsess, mis ...... . 16
Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika? molekulid, mis asuvad ruumalas. a. Molekulaarfüüsika uurib aine ehitust lähtudes molekulaarkineetilisest vaatepunktist. Kõik ained 91. Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim
2. Ideaalgaas, ideaalgaasi olekuvõrrand. 4. Gaasidesegud. Ideaalgaas koosneb elastsetest molekulidest, mille vahel ei toimi jõud ning mille endi maht on sedavõrd tühine, et neid võib käsitada kui materiaalseid punkte. Gaasi molekulid on pidevas omavahelises liikumises, mida tuntakse soojusliikumisena. Ideaalgaasis liigub iga aineosake sirgjooneliselt kuni põrkumiseni naaberosakesega või gaasi piirdepinnaga. Molekulide põrked vastu piirdepinda põhjustavad rõhu. Ideaalgaasi molekulaarkineetilisest teooriast tuleneb k on Boltzmanni konstant, k = 1,3810–23 J/K Võrrandite kooslahendamisel ning mõlema poole läbikorrutamisel gaasi mahuga V saame pV nVkT. nV = N – gaasimolekulide koguarv mahus V , siis pV = NkT Ideaalgaasi ühele kilomoolile: pVµ = N0kT Tähistame N0k = µR, siis pVµ = µRT - Mendelejevi võrrand kus µ – moolmass, kg/kmol R – gaasi konstant, J/(kg·K)
annaabi.ee 
