Pärissuuõõs - cavum oris proprium Kõvasuulagi - palatum durum Pehmesuulagi - palatum molle Kurgunibu - uvula Suulaemandlid - tonsillae Suupõhi - fundus oris Keelekida - frenulum linguae Hambad - dentes Hammas - dens Lõikehammas - dens incisivus Silmahammas - dens caninus Purihambad - dentes molares Hambaõõs - cavum Hambasäsi - pulpa Süljenäärmed - glandulae salivales Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea
processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae - foramen mentale - LÕUATSIMULK mentum - LÕUATS = protuberantia mentalis - LÕUATSIMÜGAR + 2 tuberculum mentale - VÄIKESEDLÕUATSIMÜGARIKUKESED mandibulae -ALALÕUAMULK spina mentalis - LÕUATSIOGAD linea mylohyoidea - alveoli dentales - dentes - HAMBAD molares, - praemolares, - canines, - incisives - suturae -ÕMBLUS sutura coronaria -PÄRGÕMBLUS sutura squamosa -SOOMUSÕMBLUS sutura sagitalis -NOOLÕMBLUS sutura lamboidea -LAMBDAÕMBLUS cavum cranii - calvaria - basis cranii - fossa cranii anterior, - media et posteror - foramen lacerum - foramen jugulare
Dentitsioon piimahambad ja jäävhambad Defektsioon- roojamine Toitaine on toidus leiduvad ained( SV , valk , rasv) Toiduaine- toit, mida inimene sööb. Suuõõne osad: · Suuesik- vestibulum oris · Pärissuuõõs- cavum oris proprium Nende vahel on piiriks .............................. Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20. · Lõikehammas- dens incisivus · Silmahammas- dens caninus · Eespurihammas- dentes praemolares · Purihammas dentes molares Keel-lingua- funktsioonid: Kõne, imemine, toidu segmaine, mäluminem neelamine. Süljenäärmed: · Kõrvasüljenäärmed- glandula parotis avaneb suhu suuesikusse · Lõualuualune nääre- glandula submandibularis- avaneb suupõhjas keelealusel lihakesel · Keelealune nääre- galndula sublingualis- suupõhja keelealusel kurrul Sülge toodetakse 1-1.5L ja tema toimel hakatakse lõhustama toidutärklist (SV)
Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 3 purihammast DENTES MOLARES mälumiseks 7. Keele funktsioonid LINGUA Kõne, imemine, toidu segamine, mälumine, neelamine, maitsetundlikkus 8. Süljenäärmed ja avanemiskohad GLANDULAE SALVIALES Kõrvasüljenääre GLANDULA PAROTIS Asub mõlemal pool nägu, välisest kuulmekäigust eespool ja all. Juha avaneb suhu teise ülemise purihamba piirkonnas suuesikusse. Alalõuaalune nääre GLANDULA SUBMANDIBULARIS Asub mõlemal pool nägu alalõualuu nurga all, suupõhjalihastest allpool
Eespurihambad e. premolaaril (dentes premolari) asetsevad kihvadest tagapool ning taimtoidulistel on neid 12. Purihambad e. molaarid (dentes molari) on hammastest kõige tagumised. 27. Hambavalem Üksiku looma hammaste liiki, arvu ja asendit märgitakse ülevaatlikult hambavalemi abil. Tavaliselt kantakse valemisse sümmeetria tõttiu üks pool hammastikust. Hammaste arv märgitakse valemis numbriga ja hambaliik ladinakeelse nimetuse algustähega (canini, incisivi, premolares, molares). Ülemiste hammaste arv märgitakse joone peale, alumiste hammaste arv jone alla. Piimahammaste puhul lisatakse väike ’d’. Veise hambavalem: 1) jäävhammastik 2(I 0/4, P 3/3, M 3/3) = 32 2) piimahammastik 2(Id 0/4, Pd 3/3) = 20 Üksiku hamba nimetus tuletatakse ladinakeelse nimetuse esitähest ja järjekorranumbrist. 28. Neel. Söögitoru. Ühekambriline magu. Neel on limaskestaga kaetud silindrikujuline lihaseline organ, mis kuulub
1 silmahammas, dens caninus -haaramiseks(murdmiseks) Tartu Tervishoiu Kõrgkool 4 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond 2 eespurihammast, dentes praemolares -tükeldamiseks 3 purihammast, dentes molares -mälumiseks, viimane n.n. tarkusehammas ei pruugi alati lõikuda, või areneb rudimentaalsena e. alaarenenuna. http://images.google.com/imgres?imgurl= http://images.google.com/imgres?imgurl= Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs (cavum), mis juure osas kitseneb hambajuurekanaliks.
- normaalne hambumus: ülemised hambad ületavad alumisi ⅓ ulatuses. Jäävhambaid - ühel kaarepoolel 8, kokku 32 1) lõikehambad INSISIIVID 2 (ph 2) DENTES INCISIVE toidu läbilõikamiseks 2) silmahammas KANIIN 1 (ph1) DENS CANINUS toidu haaramiseks/murdmiseks 3) eespurihambad PREMOLAARID 2 (ph 0) DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks 4) tagapurihambad MOLAARID 3 (ph 2) DENTES MOLARES mälumiseks - viimane molaar, tarkusehammas, ei pruugigi lõikuda või areneb rudimentaalsena - jäävhammaste värvus kollakas Piimahambaidon 20 - jäävhammastest u 2x väiksemad, värvuselt piimjad/sinakasvalged - juured krooniga võrreldes nõrgemini arenenud - lõikumine algab 6 kuu vanuselt, lõppeb u 24 elukuuks - ph vahetumine jh vastu algab 6. eluaastal, 14-16a on kõik hambad vahetunud Hamba osad: 1
annaabi.ee 
