Kui rääkisime vana liivimaa välispoliitikast, siis oli juttu sellest et vana liivimaa raadiuses tugevnesid riiged idas oli moskva suurvürstiriik, lõunas poolaleedu, lääne pool oli kaks riiki: rootsi ja taani. Vanaliivimaa valdustest olid huvitatud enim poola leedi ja moskva, see slelepärast et saada enda kätte see tulu, mis tuli sealt kaubadeedelt. Liivisõja vallapäästja oli moskva suurvürstiriik. See sõda on seotud niinimetatud tartu maksuga. 1503 oli sõlmitud vana liivima aja moksva vahel vaherahu. Järgnevatel aastatel käidi seda vaherahu perioodiliselt pikendamas. Ja nõnda siirdus ka 1554 aastal siirdus vana liivimaa telegatsioon moskvasse. Nüüd olid moskval uued tingimused, millel vaherahu pikendab. Üks tingimus oli et vanaliivimaa ei tohi sõlmida liite teiste riikidega (peeti silmas eeskätt poolaleedut). Teine nõue oli see, et iga tartu piiskopkonna meeshinge pealt tuleb maksta üks hõbemark aastas maksu
Esimest korda tuleb see päevakorrala 1941. a dets, kui Moskvasse saabus inglise delegatsioon eesotsas välisministriga, Moskva esitas ING nõude, et see tunnustaks NSV Liidu piire - see oli Briti delegatsioonile üllatus, sisuliselt ei hakatud selle üle arutama, inglased ütlesid, et neil ei oleks selleks volitusi. Selle Moskva idee taga oli see, et see oli Stalini käik, et see tunnustamine pidi toimuma sama mudeli järgi, mis oli sõlmitud liit Saksamaaga, ka nüüd dets Moksva pakkus ING salaprotokolli sõlmimist. Nõukogude Liidu poolt olid need dokumendid ette valmistatud ja sellel on saj on need avaldatud. Järgmine piiriprobleemiga seotud kokkusaamine toimus 1942. a kevadel, kui ING sõitis Molotov, kes ka esialgu muude küsimuste kõrval tuli välja sellega, et ING peaks tunnustama NSV Liidu piire - ka sel korral ING keeldusid seda arutamast, mille peale Molotov pahaseks sai ja saatis telegrammi Stalinile, kuidas edasi
Saksa Ordu selle peale okupeeris peapiiskopi linnad ja võtsid peapiiskopi ja kodjuutori vangi, selle peale omakorda Poola-Leedu sõjavägi saadeti Liivimaale poole teale. Sõda aga ei puhkenud, sest 1557 sõlmiti rahuleping, millega Ordu andis alla. See nimetatud kodjuutori vaenus on oluline juba Liivi sõja puhkemise kontekstis - üks seisukoht, miks Liivi sõda puhkes on see, et Oswaldi lepinguga Poola-Leedu ja Liivimaa vaheline liit, mis olevat põhjuseks, miks Moksva Liivimaale tungis. Läbi 14.-15. sajandi olid Liivimaa ja Venemaa suhted olnud tasakaalus, mingite oluliste territoriaalsete muudatusteni sõjad ei viinud. 1470. aastatel muutus piirkonnas pol tasakaal olulisel: Moskva suurvürst liitis enesega Novgorodi 1471, 1478 kaotati Novgorodi autonoomia lõplikult. 1480. aastatel küüdiati Novgorodist 100% aadel Selonisse?. Välispoliitiliselt Pihkva lõplik liitmine Moksva Suurvürstiriigiga mingeid muutusid kaasa ei toonud, sest
tagahäälikute vokaalides ja täishäälikute ja kaashäälikute kombinatsioonides. Venekeelele üleläinud rahvad moonutasid seda. Juri DOlgoruki ajalukku sest hüüdnimele vastavalt püüdis oma võimu alla saada kaugeid piirkondi, nt Kiievit ja Novgorodi. Kirjutatud, et rajas Moskva linna, tal on küll teened. 1147 Novgorod Seeversti vürsti külla, väikses mõisas Moskva jõe ääres peeti pidu ja peopidamine pandi kroonikasse kirja. See esimene kord Moksva kui asustatud paiga mainimine. Juri Pikkkäsi sai kingituses gepardi ja Svjatoslav koos poja, kaaskonnaga (90 aastane bojaar ka). Juri Pikkkäsi üritas Novgorodi endale saada suutis aastaks poja troonile sokutada. Volga-Bulgaaria vürstiriik huvitas Pikkkätt ka, rikas ja kõrgekvaliteediga käsitööga piirkond. Kõige enam tahtis Kiievi vürstiks, mäletas noorpõlvest, et Kiievi valitseja tähtsaim isik riigis. 1146 sõjakäik Kiievi vastu, sai troonile aga 1151. Peksti sealt minema
järel kuulutasid end kommunsitliku internatsionaali pooldajateks. Nov 1924 nn 149 protsess. Selleks ajaks oli rahva meeleolud niivõrd teravakas aetud, et seda protsessi saatsid mitmed vastuolud. Jaan Tomp anti protsessi käigus eraldi sõjavälja kohtu alla ja lasti maha - oli avalikult hõiganud "Elagu Eesti töölisrahva valitsus!". Kommunistlik liikumine aga jätkas - sekkus Moksva ja nõudis süüdimõistetud kommunistide väljaandmist. Kuna arreteerituid eestlasi NSV Liidus ootas raskem karistusmäär kui Eesti arreteeritud kommuniste, et jäänud Eesti valitsusel muud üle, kui arreteeritud vabastada. 1924. aasta suvel jõudsid kommunistid järeldusele, et tuleb teha vägivaldne riigipööre. Vormiselt sai olla otsustajaks EKP KK. Samas oli kindel, et EKP KK ei saa langetada seda ilma üleliidulise kompartei nõusolekuta. Komiterni poolne surve - vajas sel
annaabi.ee 
