mittekuulata oskajad on tuutud kaaslased.Need,kes ei oska kuulata ei saa aru, miks tal ei ole kaaslasi, nad vahetavad riideid, opivad vaimukusi, kiid ei opi kuulamist. Kuulamisoskusteta inimene ei suuda margata lahenevaid probleeme.. Puudes tegude tagamaadele jouda, peate nende motteid lugema ning oletusi tegema, et taita lungad omaenese kuulamisoskuses. Kuulamine on uhteaegu nii kompliment kui enese sidumune. See on enesele voetud kohustus moista teise inimese tundeid, nende arusaamu.Kuulamine on kompliment, mis naitab ,et te hoolite teisest inimesest, tema elu ja temaga juhtuv on teile tahtis. Kui tahate kedagi moista, ei jaa teil muud ule, kui teda tahelepanelikult kuulata. Paraku jatab pseudokuulamine sageli huvitatud kuulamise mulje., eesmargiks on rahuldada mingit oma vajadust, mitte kuulata. Tuupilisi vajadusi mida pseudokuulamine rahuldab: 1.Jatate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud, nii hakkate neile meeldima. 2
Kaudselt vastutame kogu valitsemisaja koos oma saadikuga. Oli ju valik minu enda tehtud, seega saab see olla parimatest parim. Koik kodanikud ja isegi muu rahvas voiks kusida endalt et, kas kodanikuna olen teinud endast vahemalt vahimagi, mida suudan, et riigil koos minuga laheks paremini? Kas pean kinni reeglitest ja eeskirjadest, et mitte hairida ja seada ohtlikesse olukordadesse kaaskodanikke? Kas austan ja hoolin endast vanemaid ja norgemaid? Kas leian aega lahedasi inimesi kuulata ja moista? Kas loobun vihkamisest ja oelusest? Oeldakse, et ukski otsus ei sunni uleoo, seega on meil vahimagi huvi korral voimalus kaasa aidata, mojutada voi muuta otsustusi, osaleda neis. Riik ja tema kodanik on uks. Kui kodanikul laheb hasti, laheb ka riigil hasti. Kui kodanikul laheb halvasti, peaks motlema, miks see nii on.
ning teiste eraelud ja just see ongi tombenumbriks inimeste lugema kutsumisel. Mulle selline alatu mote ei meeldi, sest minu arust on ausus uks tahtsaimatest omadustest elus ning kui juba meedia annab inimestele sellist eeskuju, mis meist siis tulevikus nii saama peaks?. Negatiivse küljena voin veel valja tuua selle, et meedias kajastatakse aina rohkem mottetuid uudiseid nagu naiteks keegi kuulsatest staaridest lahutas. Mina ei moista, miks selliseid uudiseid vaja on. Ma saan aru, et inimesed on uudishimulikud ja tahavad staaride elu kohta teada, aga kui akitselt on koik ajalehed ajakirjad seda uudist tais, siis voivad tahtsamad uudised nende varju jaada. Meediavabaduse positiivseks pooleks leian uudiste kiire edastamise, kas siis internetis, raadios voi telekas uudistesaate naol. Leian, et selline asi on usna oluline, sest inimesed saavad kiiresti informeeritud
http://novaator.ee/ET/kosmos/uute_tahtede_sundi_valmistavad_ette_magnetvaljad/ http://novaator.ee/ET/kosmos/kust_on_parit_universumi_ehituskivid/ http://nurme1.onepagefree.com/files/18.%20T%C3%A4htede%20tekkimine%20ja%20areng %20I..pdf http://nurme1.onepagefree.com/files/19.%20T%C3%A4htede%20tekkimine%20ja%20areng %20II..pdf http://nurme1.onepagefree.com/files/19.%20T%C3%A4htede%20tekkimine%20ja%20areng %20II..pdf http://www.astronoomia.ee/vaatleja/1760/galaktika-m81-halo-aitab-moista-galaktikate-teket/ http://www.slideshare.net/MarianKlaviir/fs-galaktikad-marian-k http://www.astronoomia.ee/vaatleja/2458/galaktikad-arenevad-rahulikult/ http://opik.obs.ee/osa4/ptk05/box01.html 9
jms, oli mehhanism, mis toetas Eestimaist haridus- ja teaduselu. Siinkohal võib suuremate linnade kõrval mainida tööstuskeskuseks kujunenud Põltsamaad, kus Peter Ernst Wilde (17321785) poolt anti välja esimest eestikeelset, sisuliselt populaarteaduslikku, perioodilist väljaannet Lühhike õppetus mis sees monned head rohhud täeda antakse, nii hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haiguse jures. Üllitise eesmärgiks oli tutvustada maarahvale tervishoiu küsimusi, samuti lihtsamaid arstikunsti võtteid (sh algset rõugepanemist -- variolatsiooni). Ulatuslikuma tööstuse puudumine jättis kohalikule teaduselule siiski oma jälje -- kuni kahekümnenda sajandini olid tehnikateadused tänapäeva Eesti alal tagasihoidlikult esindatud. 18. sajandil lõpul ja 19
lAMBAKARJUS JA AEG imestasid karjuse teadmisi. Kinnisilmi raakis see oma jutte ja keegi ei osanud arvata, et k6ike, millest ta raakis, oli ta t6epoolest oma silmaga nainud, k6ike oma ihuga tundnud. Keegi ei taibanud, et k6ik need kauged maad ja salaparased linnad oma vagevate kuningatega olid karjus ise - et ta oli terve maailm ning lisaks sellele oli veellugematuid maailmu tema sees varjul. Kularahvas ei saanud seda kuidagi moista. Inimeste paevad olid tais t6id ja toimetusi. "Hommik on keskpaevast varskem ja vaekam," utlesid nad ja tousid aegsastiasemelt, et minna pollule voi viinamaele umbrohtu kitkuma, vorseid vaaristama, ojast vett kandma. T66d tegidnad kiirus- tades - aeglane t66 on laisk t66, aeglasepollumehe kuly jaab suvele jalgu ning tema loikus upub sugisvihmadesse, tema vili hallitab rougus ja ta pere peab nalja peletamiseks volgu tegema. Aeglase perenaise kasikivile
Esimene eestikeelne kalender trükiti Tallinnas 1718. 1731.aastast pärineb esimene säilinud kalender. Erinevaid kalendreid anti välja Eestimaal ja Liivimaal, aja jooksul anti välja rohkem kui üks kalender aasta kohta. 1766-1767.aastast pärineb esimene eestikeelne ajakiri, mida andis välja Peter Eduard Wilde, “Lühhike öppetus mis sees monned head rohud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka weiste haigusse ning wiggaduste wasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhhele panna igga haigusse jures”. Algselt kirjutas saksa keeles, siis lasi tõlkida läti ja eesti keelde. Tõlkis teksti August Wilhel Hupel. 18.saj lõpukümnenditel ilmusid trükist mitmed eestikeelsed juturaamatud, peamiselt saksa keelest tõlgitud moraalsed ilmalikud jutud. Kirjastamine ja trükikojad Olulisemad trükikojad asusid kubermangu keskustes, Riias ja Tallinnas. Konkurentsitult tähtsaim oli Riia
puhul kogutakse andmeid vahetu sihiparase vestluse abil. Voib toimuda nii uhe respondendiga kui ka respondentide grupiga. Intervjuud, ankeedid ja kusimustikud voimaldavad kiiret infokogumist ning vorrelda. Ei sobi neile, kes ei moista konet (vaikesed lapsed) ning vastajate ausus on kusitav · Struktureeritud ehk ankeetintervjuu eelnevalt koostatud kusimused esitatakse planeeritud jarjestuses · Teemaintervjuu ankeet- ja avatud intervjuu vahevorm. Intervjuu alateemad
annaabi.ee 
