nii on see näiteks kilpidel. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Litosfäär Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. Vahevöö Vahevöö koosneb kuumast ja tihedast kivimimassist ning see ulatub kuni 2900 km sügavuseni
Näiteks suureneb see vahevöös sügavuse suurenedes, sest sügavamad vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal.
basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Ainulaadsus Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult
Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist (graniidist). Mandriline maakoor on paksem (2570 km) kui ookeaniline, keskmine paksus on umbes 40 km. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Litosfäär Vahevöö Maakoor koos tugevatest Vahevöö koosneb kuumast tahketest kivimitest ja tihedast kivimimassist koosneva vahevöö ning see ulatub kuni 2900 ülaosaga moodustavad km sügavuseni. 660 litosfääri, mis on oluline kilomeetri sügavuses
tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks. Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S- lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal.
vahevöö osad on tihedamad. Lisaks ühtlasele muutumisele esinevad Maa sisemuses ka teravamad piirpinnad, kus seismiliste lainete kiirus muutub väga äkki olulisel määral. Sellised piirpinnad ongi aluseks Maa siseehituse jagamisel erinevateks üksusteks.[1] Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke kivimiline kest, mille alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Vahevöös on mitmeid väiksemaid piirpindu, kuid väga suur muutus seismiliste lainete levikukiiruses tuleb alles 2900 km sügavuses, kus algab Maa välistuum. P-lainete levikukiirus aeglustub järsult ning S-lainetele on see kiht läbimatu. Sellest võib järeldada, et välistuum on vedelas olekus. 5200 kilomeetri sügavusel muutub tuum taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal.[6]
Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit), mida lõikavad rohked plutoonid. Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja ning koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. [redigeeri] Litosfäär Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri, mis on oluline mõiste laamtektoonika seisukohalt. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. [redigeeri] Vahevöö
annaabi.ee 
