1. Murdmasuusatamise kasutatavad sõiduviisid: · Klassikaline sõidustiil a) Vahelduvtõuge b) Paaristõuge c) Ühesammuline paaristõuge d) Vahelduvtõuge ülesmäge · Uisu-ehk vabastiil a) Mogren b) wassberg 2. Paigalpöörded on: · Lehvikupööre eest · Lehvikupööre tagant · Tõstepöörded · Hüppepööre Laskumisel kasutatavad pöörded: · Astepööre · uisusammpööre 3. Mäest laskumise asendid on: · Kõrgasend · Põhiasend · Puhkeasend · Madalasend 4. Kuld: Ants Antson kiiruisutamine, 1500 m Innsbruck 1964
tõusuga (et lihtsam püsti oleks tõusta ja suusad allamäge ei hakkaks libisema), käed-kepid taha (keppe ette asetades võid end vigastada) 12. http://suusatades.weebly.com/vahelduvatotildeukeline-kahesammuline- suusatamisviis.html -vahelduvsammuline 13. http://suusatades.weebly.com/paaristotildeukeline-sammuta- suusatamisviis.html -paaristõuge 14. http://suusatades.weebly.com/uisutehnika-otildepetamine.html -wasberg, mogren, tõusuvariant, vahelduvtõukeline (ilma keppideta) 15. Panna vastavalt ilmale riidesse, kasutada vajadusel suusaprille, võtta kaasa varusokid ja kindad, suuski määrides valida ilmale vastav määre 16. Sõita paremal pool raja ääres, et kiiremad saaks mööda, arvestada kaastreenijatega, keppidega mitte vehkida 17. Kaasa juua, snäkki, varusokid, kindad, pluus 18. Tehvandi, Kõrvemaa, Jõulumäe, Haanja, Pannjärve, Pirita, Nõmme, Tartu
tööd otse ettepoole. Hea baastehnika nõuab lihasvastupidavust. Kõige parem on treenida lihasvastupidavust ja tõusutehnikat mägisel maastikul. Tehnika põhipunktid: · Keha ei pöördu · Kõhulihased teevad tööd otse ettepoole · Suuskade V-nurk on üsna suur · Libisemissuusa tõukele annab effektiivsust põlve kõverdamine pingutusfaasis · Tõuke lõpus kasutatakse intensiivselt säärelihaseid · Kehaasend on ettepoole kaldus, et jõud viia ette poole Mogren tehnika · Uus libisemissuusk tuuakse võimalikult keskele ja libisemine suundub otse ette · Suuskade V-nurk on kitsas · Rasuspunkt püsib ees ja tõukeküljel sirutub keha puusast üles enne käe- ja jalatõuget · Libisemispoolne tõuge tehakse madalamast asendist · Kepitõuge algab alles siis, kui suusk juba libiseb · Jõud suunatakse otse suusale Wassberg tehnika · Jalatõuge algab allakummardumisega ja alles seejärel kaldub suusk kandile
paremat füüsilist ettevalmistust ja rohkem energiat. Uisustiili kasutada on parim hästi ettevalmistatud ja kõva põhjaga rajal. Vabatehnikat ehk uisutehnika saab jagada järgnevalt: ,,Enkeldans" on kiireim keppidega tehnika, mida kasutatakse siledal maal. Kätega tõugatakse kas ainult vasaku või parema jala tõukel. Selle tehnika kohta on Eestis kasutusel termin ,,Mogren" ehk kiire lausikutehnika. Üks teine tehnika on ,,doppeldans", mida kasutatakse kergetel vastunõlvadel. See tehnika sümmeetriline, mis tähendab, et tegemist on paaristõukelise ühesammulise uisustiiliga, kus kepitõuge kaasneb iga sammuga. Eestis kasutatakse selle tehnika jaoks terminit ,,Wassberg" ning see on üks olulisemaid tehnikaid. ,,Padling" on stiil, mida rakendatakse, et saada üle järskudest küngastest. Eestis nimetatakse seda uisutehnika baastehnikaks ehk tõusutehnikaks
keha üles-alla kui ka eriti külgsuunas liikumisele. Viimase puhul on korrektne ajastus keskne osa uisustiili ökonoomsusest ja tõhususest. Keha õõtsub küljelt küljele ekh ühelt jalalt teisele. Keha külgsuunas liikumine on seega pidev õõtsumine ühelt poolt teisele ning üls-alla liikumine samamoodi lakkamatu tsükkel. Erinevaid uisutehnikaid kasutatakse erinevates olukordades. Uisustiilid on siis: tõusuvariant, mogren ja wassberg. Nii mogreni kui ka wassbergi puhul algab libisemisfaas lihtsatel maastikel passiivselt: libisetakse suusapõhjal ning tööd samal ajal ei tehta. Tõusudel käändub suusk veidi küljele, sest libisemis jääb lühemaks. Mogreni puhul on keskne õige rütmi leidmine ja keha küljele liikumise efektiivne kasutamine. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://www.trimm.ee/site/index.php?module=article&id=50 http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine
annaabi.ee 
