Moesõnade liig- ja väärkasutamine Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Väärate väljendite keelde kinnistumine liigtarvitamisel............................................................4 1.1. Tõlgitud moesõnad............................................................................................................4 1.2. Sõnade liigkasutus.............................................................................................................5 1.3. Ühiskonnaseisust tulenevad sõnad....................................................................................6 2. Konteksti vastu eksimine.................................................................................
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Kultuuriteaduste ja Kunstide Instituut Moesõnad Referaat Helena Nagelmaa Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Moesõnade teke............................................................................................................. 4 1.1Võõrkeelsete sõnade tõlkimisega kaasnevad probleemid ........................................4 1
Võib eristada: Okasionaalsed e juhuneologismid vaid ühe korra (ühes allikas) esinevad sõnad, mis on loodud ühes kommunikatsioonisituatsioonis ja pärast seda enam kasutust ei leia. See võib toimuda hetkelise nimetamislünga täitmise vajadusest või teadlikust ekspressiivsuse suurendamise vajadusest (nt tuksterjer segaverelise koera tähenduses). Moeneologismid tekivad teatud ajahetkel, mil neid ka intensiivselt kasutatakse, kuid nad ei leia teed tuumsõnavarasse. Need on nn moesõnad, mida teatud ajal mingis sotsiaalses grupis või ka kogu keeleühiskonnas väga palju kasutatakse, kuid pärast ekspressiivsuse kadu asendatakse need uute moesõnadega. Tänapäeval nt (ehk reklaamikeele mõjul) liialdatakse võimendavate eesliidetega, nt mega-, super-, ekstra-, hüper-; populaarsed on laia tähendussisuga adverbid, nt põhimõtteliselt, oluliselt, suhteliselt, praktiliselt, tegelikult. Ajutised neologismid need on uudissõnad, mis leiavad tee teatud grupi sõnavarasse
Näiteks tore nimisõna tohuvabohu pärineb heebreakeelsest sõnaühendist tohu va bohu kaos ja tühjus, mis esineb Piibli teises lauses, kus seda on eesti keelde algusest peale tõlgitud (Ja maa oli) tühi ja paljas. * inglise laenud eesti keeles – inglise keelest või inglise keele kaudu tulnud sõnade kirjutusviis on väga kõikuv. Uusi inglise päritoluga sõnu tuleb eesti keele juurde väga tihti, võib öelda, et igal kuul. Mõned sõnad on hetkelised moesõnad, mõned sõnad on jäädavad. Inglise laenude kiht eesti keeles on üsna uus. Inglise laenude puhul võib eristada kolme perioodi. 19.sajandi teisest kümnendist 20.sajandi teise kümnendi lõpuni, 1920.-1930-ndad aastad ja 1940.-1980-ndad aastad. Eestis räägitavas keeles on inglise päritolu sõnad kuni 1980ndate lõpuni olnud enamikus nn kultuurilaenud, üle võetud valdavalt teiste keelte vahendusel kirjalikest allikatest. Vahetu suulise kontakti kaudu saadud mõjutusi on olnud
Kui me elaksime kuskil... näiteks Havai saartel, siis oleks võrgutaja see, kelle üle irvitataks, samal ajal kui abikaasa pakub sõpradele sigareid... (paus) Aga kui tiisikust külvav surmaingel libiseb noore ja vapra mehe rinda arutuna nagu uss ja hakkab seal pesitsema, toitudes verest ja hingetõmmetest... Mida arvavad nüüd need toredad moesõnad, mis saksa keeles veel peenemalt kõlavad? Universaal, Igavene, Absoluut, Transtsendentaalne? Oi, kuidas nad peavad punastama ja nihelema, kui nad põrkavad kokku laostava ja rögiseva surmaga... (Adub, et Tatjana on endast väljas.) ei muidugi, muidugi ma olen nii taktitu.
annaabi.ee 
