selleks, et jäädvustada looduse ilu, vaid Lacroix üritas seda parandada, kujutades loodust nii nagu oli tema meelest ilusam ja parem. (3) Lacroix lõpetas keskkooli 1969. aastal ja kolis Montpellier'i, et õppida sealses ülikoolis kunstiajalugu. 1973. aastal jätkas ta oma õpinguid Pariisis, nii Sorbonne'is kui ka École du Louvre'is, lootuses saada muuseumi kuraatoriks.(2) Peale ülikoolihariduse saamist 1978. aastal, tehti Lacroix'ile pakkumine asuda tööle Hermès moemajja, kus ta tegeles mitu aastat jalanõude disainimisega, aksessuaaride loomisega ning töötas peadisaineri Guy Paulin`i assistendina. (2) 1981. aastal läks Lacroix üle Jean Patou moemajja, asudes nüüd ise tööle peadisainerina. 80-ndate alguses mäletasid kunagi kuulsat Patou moemaja vaid kõige ustavamad moejärgijad, kuid Lacroix'l õnnestus lühikese ajaga firma taas käima panna ning müügimahtusid kolmekordistada. (1) 1987
Peale ülikoolihariduse saamist tegeles ta mitu aastat jalanõude disainimisega, aksessuaaride loomisega Harmes`e Moemaja jaoks ning lisaks sellele töötas ta Guy Paulin`i assistendina. . 1974. aastal abiellus Christian Lacroix Francoise Rosenthiel`ga. Teekond karjääri tippu algas Lacroix`il tagasihoidlikult see sai alguse tööst moeajakirjanikuna ja assistendina Hermese Moemajas. 1981. aastal läks paljutõotav disainer üle Jean Patou moemajja. 80-ndate alguses mäletasid kunagi kuulsat Patou Moemaja vaid kõige ustavamad moejärgijad, kuid Lacroix`il õnnestus lühikese ajaga firma taas käima panna ning müügimahtusid kolmekordistada. 1987. aastal lahkus Lacroix Patou Moemajast, et rajada oma enese moemaja. Geniaalse kunstniku esimene kollektsioon loodi Agache Co. Ltd rahalise toetuse abil. Lacroix Moemajast sai esimene haute couture salong, mis Pariisis viimase kahekümne aasta jooksul avati.
" Melanie Kaarma sõnul oli isegi kõige karmimatel aastatel (Stalini valitsemise ajal) NSVL-is võimalik hankida Lääne moeajakirju: "Sai vaadatud ka välismaa-ajakirju, vanu sai osta antikvariaatidest või hankida väliseestlaste kaudu. "Vogue" oli ja "Harper´s Bazar" ja teised. Moekunstnikud maksid nende eest suurt raha. Isegi Stalini ajal sai ajakirju smuugeldada. 1950-te algul oli siiski ainult üksikuid ajakirju. Hiljem hakkas moevärk õitsema ja pärastpoole hakati isegi Moemajja välismaa- ajakirju tellima. Peab ütlema, et Vabariigi ajal olid naised väga moodsad. Aga nõukogude ajal tekkis moeuudistega ajanihe." Vaadeldes "Moealbumi" 1952. aastal ilmunud esimest numbrit, peab tunnistama, et Kaarma mainitud ajanihe on täiesti olemas. Esitatud mudelitel on veel juures Teise maailmasõja aegse maskuliinse stiili jäljed: mõne kleidi õlg on rõhutatud, palju esineb vormiriietust meenutavaid kostüüme, A-joonega diorilikke seelikuid kohtab vähe ning
asus järgima isa eeskuju moeloojana. Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Doucet: Jacques Doucet avas Pariisis moemaja suguvõsalt päranduseks saadud naistepesupoes. Doucet`d tunti moekate pärastlõunakleitide, rätsepakostüümide ja karusnahkse voodriga mantlite autorina. Tema oligi esimene, kes kohtles karusnahka kui kangast. Ducet`i moemajja olid oodatud kõik, kelle rahakott vähegi lubas. Josephine Bonaparte: Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i
asus järgima isa eeskuju moeloojana. Moemaja hääbus alles paarkümmend aastat pärast Charles Frederick Worthi surma. Doucet: Jacques Doucet avas Pariisis moemaja suguvõsalt päranduseks saadud naistepesupoes. Doucet`d tunti moekate pärastlõunakleitide, rätsepakostüümide ja karusnahkse voodriga mantlite autorina. Tema oligi esimene, kes kohtles karusnahka kui kangast. Ducet`i moemajja olid oodatud kõik, kelle rahakott vähegi lubas. Josephine Bonaparte: Moekunstnikud peavad Josephine`i mitme uue moesuuna juurutajaks. Kõigepealt tõi ta moodi valge värvi, mida hakati eelistama õhtutualettide juures. Josephine`i lemmikuteks olid karusnahad, eriti karakull, kärp ja soobel. Josephine`i kirge rõivaste vastu iseloomustab fakt, et 1809. aastal tehtud rõivaloenduse järgi oli Josephine`i
Nii rahulik ja ilus. Me istusime katuseta "Willisesse". "Tere!" ütlesin rõõmsalt autosse istudes. "Tere, tere! Ma tutvustan teile meie reisikaaslasi! See on Jahn, autojuht, Kabrevitsi, kohalik, kes juhatab reisi, mina, Kabrevitsi "parem käsi", minu nimi on Jastiin. Ja mis on teie nimed?" rääkis üks tore naine, kellest oli kohe näha, et ta on looduseuurija. Tema ja kõigi teistega oli tore tutvuda. "Minu nimi on Jasmiin ja ma kohe peale puhkust lähen Evelissa moemajja tööle ja see on mu mees Andres, kes töötab kuulsas ehitusfirmas," rääkisin väga enesekindlalt. Nimelt mu väga heaks omaduseks oligi enesekindlus. Aga vahel tekitas see ka tibatillukesi probleeme. "Väga tore oleks teiega lähemalt tuttavaks saada! Nii, aga nüüd meie reisiplaanist. Kõigepealt läheme ühte külla, kus saame osad oma asjad ära panna, edasi läheme vaatama troopilisi vihmametsi ja muud taolist, homme läheme Austraalia suurima mäe juurde ja edasi veel vaatama
annaabi.ee 
