Ajastu siluett(figuur&pesu) Siluett oli enne sõda peaaegu valdavalt ,,tuubi ja tuunika" kombinatsioon,mille olid loonud Lucile ja seejärel Poiret.Sõja algusest kuni 1918.aastani domineerisid riietuses militaarsed mõjud,seejärel saavutasid tunnustuse sportlikud,kaasaegse väljanägemisega riided. Tantsumaailmal oli selle kümnendi moejoonele tohutu suur mõju,kõigupealt tänu Iasdora Duncanile,kes hülgas korseti,ja siis uitele moeloojatele nagu Pioret ja Lanvin,kes eelistasid valdavalt ampiirjoont ja idamaiseid vorme,mis said alguse pärast Vene balleti kuulusrikast külaskäiku Pariisis.Lisaks tanyjatar Irene Castle`i mõju,kes aitas populariseerida uusi tantse nagu bunny hug ja tango-kõik see tähendas ,et liikumisvabadus oli nüüd ülima tähtsusega ning pahkluu paistmine vältimatu. Sõjaaegsel normeerimisel oli oma kasuliku mõju asjade üldisele mõjule,sest naised pidid loobuma nii
esinedes just need kingad. (Martson. 2011: 39-40) 1.6 Sandaalid Esimestest sandaalilaadsetest jalatsitest on möödas 5 miljonit aastat. Kõige kuulsamaks kanti sandaalid antiikajal. Iidses Roomas olid peamised jalatsid gladiaatorisandaalid või lahtised tänavajalanõud just kliima pärast. Sandaalid olid pahkluudeni või põlvedeni ulatuvate rihmadega, kaunistuste ja kividega. Roomlaste sandaalid pakuvad inspiratsiooni tänapäeva moeloojatele. Ka egiptlased meisterdasid sandaale, kuid papüürusest või palmilehtedest. Need olid mugavad ja üllatavalt vastupidavad. Kõikjal valmistati sandaale sellest materjalist, mis kätte saadi. Tugevam tald alla ja rihmad peale, just nii palju, et sandaal jala alt plehku ei paneks. Tänapäevalgi on sandaalid moes ja võtmekohal on mugavus. Jalatsi suurim pluss on avatus. Ligi 10 aastat tagasi tekitas lahtise varbaga ballile ilmumine poleemikat, siis nüüdseks
Bacchus) kui tõsimeelne jumalamees Johannes. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Leonardo da Vinci. Ristija Johannes. Louvre, Pariis. Ka Raffaeli maalil "Nooruke Ristija Johannes kõrbes" (praegu Uffizi Galeriis Firenzes) meenutab tulevane märter paganlikku Apollonit või Hermest. Kuid kõige kaugemale läks oma Johannese piltidega Caravaggio (15731610). Tema loodud Ristija on ilus nooruk, kes sobiks tänapäeval modelliks kuulsatele moeloojatele. Üllatab ka noormehe poos ja ilme. Selline ülikelmikas Johannes nagu meelitaks meid kaasa lööma mingis salapärases lustipeos. Kolme seesugust Caravaggio pintsli all sündinud "Ristija Johannest" saab tänapäeval imetleda Roomas. Kuid Caravaggiol on seesuguseid Johanneseid veel teisteski muuseumides. Andrea del Sarto. Ristija Johannes. Palazzo Pitti, Firenze. Caravaggio. Ristija Johannes. Kunstimuuseum, Basel. MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1
Cucuteni-Tripilja kultuur – Rumeenia, Moldaavia ja Ukraina Nebelivka tempel ja selle jäänused. Umbes 3000 eKr rajatud. Pikkus 60m, laius 20m. Rajatud puidust ja savist kahekorruselisena. Suur ja võimas. Rekonstruktsiooni põhjal on palju altareid, kus on toimunud ohverdamisi, leitud looma luid ja savist kujusid. Tegemist on inimkujukestega, millel on pea ja selgemalt välja töötatud silma kohad ja nina. Cucuteni kultuuri kunst ja ornamentika annavad inspiratsiooni kaasaja moeloojatele. Ötzi - vasekiviaegne mees Alpidest ca 3200 eKr. Leiti Alpidest jää seest. Jäi omal ajal Alpidesse lebama/magama. Avastati 1991. aastal. Oli soe suvi, Alpides sulas jääd rohkem ära. 19. septembril, kui oli jääga kaetud ala kõige väiksem, siis sakslastest abieluapaar mägedes ronides leidsid pooleldi välja sulanud laiba. Juurest leiti kirves, mille põhjal sai enam-vähem öelda, mis ajast pärineb. Konrad Spindler (1939-2005) Ötzi uurimisgrupi juht. Ötži pandi nimeks leiule
näiteks puuvilla, villa ja siidi. Nende kõrval aga kasutati ka velvetit, satiini. Neid kasutati nii päeva kui ka õhtukleitide puhul. (Vintagevixen.com) 1.5 Teine maailmasõda 1940. aastast hakati materjale kokku hoidma ning määrati kindlad mõõdud riidetükkidele, mida võis kasutada. Seda kuna sõjaaastatel oli majanduses taas seisak ning materjalidest tuli puudus. Esmatähtis oli siiski kasutada olemasolevaid materjale hädavajalikel puhkudel, mitte õhtukleitide tootmiseks. Moeloojatele oli kohustuseks toodud, riigi poolt, luua rõivaid, mis seisaksid moes mitmel hooajal. Loodi uus ülikonna mood. Seelikud olid lühikesed ning sirgejoonelised. Ülaosas kanti jakke. Meeste ülikonnad muudeti ümber ka naiste omadeks ning enam mitte kandmiseks mõeldud naiste kleitidest said lasterõivad. Naised tegelesid kodudes ise õmblemisega. Ameerika moeloojad hakkasid looma rõivaid, mida sai erinevalt kombineerida, et olla moodne mitmel hooajal. 1943. aastal polnud enam võimalik osta
annaabi.ee 
