Moedisainer Moedisainer on loominguline töötaja, kes mõtleb välja rõivaesemete ja aksessuaaride uusi tegumoode. Mis töö see on? Moedisainer on kunstnik, kes kujundab ilusaid, moekaid, sobivast materjalist, kasutajasõbralikke rõivaste ja aksessuaaride üksikmudeleid ning moekollektsioone. Mood muutub kiiresti. Moedisaineri esmaülesanne enne uue moedisaini loomist on olla kursis uute moesuundadega meil ja mujal maailmas. Lisaks on oluline teada ka uuenduste tegemise ja turustamise võimalusi. Seejärel loob moedisainer uue eseme või selle detaili mudeli, mida ta esitleb kliendile või tootmisele. Uue mudeli loomine algab eskiiside ja tööjooniste tegemisest
(segmendi näitajad) suurus Sinu profiil(iseloomulik suudab neid profiile klintuurist segmendile) rahuldada? Naised vanuses 50 % Kindel sissetulek, Pakume 18 -35. a. moeteadlikud, loevad silmapaistvaid ja ajakirju, külastavad moekaid rõivaid ja sotsiaalmeediat. jalatseid Mehed vanuses 25% Kindel sissetulek, Rõivad ja jalanõud 18-35. a. moeteadlikud Lapsed vanuses 25% Vanemad, kes Jalanõud ja riided 1-15. a. ostavad rõivaid 7. Põhitegevusprotsessid
jõukaid, mingil määral oma alamaks. Muidugi hakatakse rahaga uhkustama, miks nad peaksidki oma rikkust varjama. Jällegi tulevad mängu kallid autod, uhked majad, luksuslikud puhkusereisid. Samas võibki vaesemal inimesel tekkida mingil määral alaväärsuskompleks. Kuna nii uhkeid asju ei omata, võib kaduda julgus teistega suhelda. Eriti ei taheta käia avalikes kohtades ning seltskonnaüritustel. Tihti muretsetakse oma välimuse pärast, sest neil ei pruugi alati olla võimalust osta moekaid rõivaid. Muidugi ei pruugi ka väljas käimise jaoks raha olla, seetõttu istutaksegi kodus, nukrutsetakse ja kadestatakse rikkaid inimesi. Minu arust pole õige, et inimesed pidevalt oma varanduslikku jõukust tähtsustaksid. Tihti puutun sellega koolis kokku. Näen, kuidas neiud-noormehed tulevad iga päev kooli uute firmariietega, kaelas sädelevad ehted, käe peal uhked kellad ning neidudel jalas peaaegu et lausa ballikingad
millele saab vastata lühivariandis (ei/jah). Vaid ligikaudu 21,3% naistest ja ligikaudu 13% meestest eelistavad vastata küsimustele pikalt ja seletavalt, vastavalt 10 naist ja 2 meest (Joonis 6). Joonis 6. Kuidas eelistate küsimustele vastata? (%, n=62) 14 3.7. Milliseid riideid eelistate? Küsimusele ,,Milliseid riideid eelistate?" vastas 62-st neptuunlasest 36, et eelistavad osta kalleid, kvaliteetseid ja moekaid riideid, mitte odavalt läbi ajada, otsides enamiku oma garderoobist secondhand- ja komisjonipoodidest. Vaid 44,7% naisvastanutest ja 33,3% meesvastanutest eelistavad odavaid secondhand-ja komisjonipoodide riideid kallite, kvaliteetsete ja moekatele riietele (Joonis 7). Joonis 7. Milliseid riideid eelistate? (%, n=62) 3.8. Kas unistate tihti? Küsimusele ,,Kas unistate tihti?" vastas 84% Kaladest jaatavalt. Neist 38 olid naised ja 13 mehed (Joonis 8). Joonis 8. Kas unistate tihti
vaid 3% poistest. See annab tunnistust vormi kandmisega kaasnevast «oma kooli identiteedist». Vormiriietuse häid ja halbu külgi oskasid enam välja tuua vormikohustusega kooli õpilased, n-ö vaba riietust kandvatest õpilastest ei osanud 67% sellele küsimusele vastata. Uurimuse järgi peavad tüdrukud sobivateks koolivormi osadeks pükse/seelikut ja pluusi/kampsunit. Poisid kannaksid T-särki/kampsunit ja moekaid pükse. Sobilikeks värvusteks pakkusid tüdrukud sinist, punast, musta ja valget, poisid eelistasid selgelt musta ja sinist. Kasutusel olevatest vormidest on lapsesõbralikud, praktilised ning selget ideed kandvad just rahvuslikud koolivormid. Kampsunitel on suur värvivalik, rõõmsad toonid ja toredad mustrid, ning ennekõike sobivadki need maakoolidesse. Linnakoolides võiks rahvusliku kampsuni asemel kasutusel olla pusa, pullover vm sedasorti rõivaese. Heaks
....................18 Allikad.......................................................................................................................................19 Lisad..........................................................................................................................................20 Sissejuhatus Otsustasin juuksuri ja maniküüri salongi teha, kuna sellist tööd teeks ma võib-olla isegi, sest on lahe aidata inimestel muudutad ja katsetada igasuguseid uusi ja moekaid lõikusi inimeste peal, kes ei karda välja naha erineda hallist massist. Ma isegi olen mõelnud juuksuriks või maniküüriks saada, kuid mul on see võimalus. Selle äriplaaniga saan teada, kas mul oleks endal võimalus salongi kui ettevõttena teha või mitte. 3 3.1 Tootekirjeldus Minu ettevõte asub Harjumaal Põhja-Tallinnas
Jaheduse eest kaitses palla, nelinurkne riidetükk, millel võis olla kapuuts; see kinnitati ümber õlgade klambriga. Patriitside naised võisid endale lubada kuldnarmasega ehitud siidtuunikaid. Pealisriietuseks oli neil valida kas palla, sapparum poolpikkade varrukatega linane rõivatükk või hoopiski olicula õlavarsi kattev peleriin. Alates 2.sajandist eKr hakkasid naised kasutama mitmeid moekaid rõivalisandeid: siidsalle, taskurätte, lehvikuid ja päikesevarje. 21 Meeste riietus: Vabariigi algusaegadel polnud rooma meestel rõivamuresid, kuna ainukeseks kehakatteks oli ümber vöökoha sõlmitav linasest riidest niudevöö, mis kandis nime subligaculom või licinium. Impeeriumi ajajärgul seevastu tohtisid niudevööd kanda
Jaheduse eest kaitses palla, nelinurkne riidetükk, millel võis olla kapuuts; see kinnitati ümber õlgade klambriga. Patriitside naised võisid endale lubada kuldnarmasega ehitud siidtuunikaid. Pealisriietuseks oli neil valida kas palla, sapparum poolpikkade varrukatega linane rõivatükk või hoopiski olicula õlavarsi kattev peleriin. Alates 2.sajandist eKr hakkasid naised kasutama mitmeid moekaid rõivalisandeid: siidsalle, taskurätte, lehvikuid ja päikesevarje. 21 Meeste riietus: Vabariigi algusaegadel polnud rooma meestel rõivamuresid, kuna ainukeseks kehakatteks oli ümber vöökoha sõlmitav linasest riidest niudevöö, mis kandis nime subligaculom või licinium. Impeeriumi ajajärgul seevastu tohtisid niudevööd kanda
" Loss asub kõrgel Keila jõe kaldal, lossist veidi kaugemal vahutab kosk. Kose ääres veski, torniga köök, külalistemaja, pruulikoda, vesiratas, mis toidab aia purskkaeve, kaks rippsilda üle vee. Teisel pool vene stiilis "lustmaja". Kasvuhooned palmidega ja nende läheduses eksootiliste puude istandus - nulud, seedrid, küpressid, pöögid jne. Ostnud ära ka lähedal asuva Meremõisa, laskis krahv Benkendorff lammutada tolle vastehitatud hoone katuse, et tekitada moekaid varemeid jõe järsul kaldal teisel pool parki. Maastikupargis vahelduvad puudegrupid pargiaasadega." (Loe ka Brafmann, Tamm, Piiper) Koostanud: 138 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Sangaste. (75 ha), Fr. Berg, üks Baltimaade haritumaid mõisnikke, loss 1874-81; väga liigirikas
annaabi.ee 
