Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi. Tekstid pidi saama avaldamisloa.hiljem said luuletajad palju vabadust. Smuuli ja vaarandi luule-sarnasused: romantilised; inimlikkus; looduse, töö ja armastuse motiividega;isamaalisuse luule.erinevused:smuulil siiras usk nõukogude võimu;vaarandil käisid käsikäes ajalikkus,üldinimlikkus,isiklikkus ja igavik. Kalju lepiku luule:rahvalik ja luliline alge,hiljem modernistlikum ja eksperimentaalsem luule,iseloomulik teravus ja ,,nurgelisus",rahvuslikult võitlev hoiak.uuem rahvalulu vormi võte, julged metafoorid,filosoofilisus. lmar Laaban- sürrealistliku luule viljeleja,publitsist,tõlkija,kirjanduskriitik. Sõja tõttu sai temast pagulane ning looming tervikuna ilmuski seal. Sürrealism-Käsitab lähtealusena unenägu,nägemust, vaistlikke seoseid. Eitab traditsioone ja loogikat
sajandi maalikunstniku Pieter Brueghel vanem järgi – grotesksed ja absurdsed maalid nagu Hieronymus Boschilgi). „Kangelane“ on Surm ehk Nekrotzar, kes teatab, et kavatseb veel antud päeva öösel komeedi abil maailma hävitada. Ent siis satub ta purjutama koos Vaadi-Peetriga (Piet zum Fass) ja maailmalõpp ning lubatud Viimne Kohtupäev jäävad seetõttu ära. Ligeti kasutab siin kollaažitehnikat, vanade ooperivormidenagu opera seria ja opera buffa paroodiat. Selle kümnendei kõige modernistlikum teos on Mauricio Kageli Staatstheater (Riigiteater; 1971). Kirjutatud Hamburgi ooperiteatrile. Kasutab kõiki suure teatrimaja võimalusi, ka kavas olevate teiste ooperite rekvisiite ja kostüüme, aga parodeerides, pöörab kõik pea peale. 16 peaosa (!), suur koosseis – kõik teevad ja kasutavad kõike valesti, teater on pea peale pööratud. Itaalias tegutses Luciano Berio (1925-2003), kes 1970 lõpetas ooperi ooperist pealkirjaga Opera – peen iroonia ooperi
Selle asemel montaažitehnika, sürreaalsus. Tummfilmi mõju. Instrumendi kõla moonutatakse, müra muutub muusikaks, kõik see on esitatud distantsi ja irooniaga, mitte tõsimeelselt: metsasarvemängija puhub ühes stseenis vaasi, samal ajal kasutab raamatut löökpillina – mängija hoiab seda käes ja laseb lehekülgedel glissando-laadselt läbi õhu vihiseda. Pillimäng muutub teatrielemendiks (vt hiljem Kageli instrumentaalteater). Kümnendi kõige modernistlikum teos on Mauricio Kageli (saksa-argentiina h.) “Riigiteater” (1971). Kirjutatud Hamburgi ooperiteatrile. Kasutab suure ooperimaja kõiki võimalusi, ka kavas olevate teiste ooperite rekvisiite ja kostüüme, aga parodeerides. Pöörab kõik pea peale. 16 peaosa (!), suur koosseis – kõik teevad ja kasutavad kõike valesti. Teater on pea peale pööratud. Itaalias tegutses Luciano Berio (1925–2003), kes 1970 lõpetas ooperi ooperist pealkirjaga
loodustunnetuse metafüüsiline tasand, mis on andnud aluse kogu eksistentsile. - Kadumise motiiv kodu on kadunud mistõttu igatseb tervikliku eksistentsi tunnet tagasi (loodus + mina + religioon). - Modernsuse-eelne mõttevool mistõtu Tuglas jt ei hinnanud teda. - Sajandialguse modernism otsis läänelikele väärtustele teatud alternatiive, tundmatut, eksootilist. Sajandi keskel pöörasid modernismid pilgu itta või Aafrikasse. Selle järgi EE modernistlikum kui Tuglas ja Suits. Seos Elioti ,,Ahermaaga" kuivõrd alternatiivne mõtlemine võiks päästa Euroopaliku kultuuri. - Hall värvus sümboolne pessimistlikud meeleolud, samuti sümboliseerib pürgimist igaviku poole. - Rahvaluule poeetika . parallelism, mõttekordused. - Tunnetab talupojamaailma hävimist või vähemalt endiste aegade kadumist. - Mitteurbanistlikest ideedest lähtuv filosoofia. - Keelatud autori maine ja maik
Kui Ruja muudab stiili poppRujaks, tuleb mängu Ott Arder. Hea koostöö lasteluule vallas. Debüütraamatuteni jõudmine. Tugeva modernismikogemusega luuletajad. Ei saa ühegi puhul öelda, et läheks vastuollu traditsiooniga. Katrin Väli - kõige keerulisema keele autor. Modernistlikus ilmne. Kirjaniku perekonnast. Andres Langemets - uurinud keelt. Loomingu peatoimetaja keerulistel aegadel. Üleminekutoimetaja. Tema luules 2 puhangut: üks 70-80ndatel, see on modernistlikum, tuleb paus ja siis hakkab vanemas eas uuesti luulekogusid avaldama. Uuemad traditsioonilisemale luulele lähemal. Jüri Talvet - armastab traditsiooni Kümnendi keskpaigast kümnendi keskpaigani. Kirjandusliku mõtteni 86-95. Tagumine piir on tinglik. Võib siia-sinna liigutada. Mingi loogika aimdub. Üldkultuuriline, pildiline sissejuhatus. Algab märg ideoloogiliste märkidena Leonhard Lapin - Suprematism ja sotsialism - sarjast Märkide konversatsioon 1989
annaabi.ee 
