Hakkas kujunema arusaam tegelikkuse illusoorsusest. Tööstus, tehnika ning kasvavad linnad tekitasid uue keskkonna. Demokraatia arenes (kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud). Ümbrus oli muutunud ning keset seda ei olnud ka enese isiksus enam iseenesestmõistetav. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav. Samuti võivad nad avastada, et on kelegi teise inimese võimuses. Modernistlikel tegelastel tuleb esitada endale küsimusi näiteks selle kohta, mida tähendab olla naine, kuidas ollakse naine või mees, keda ning kuidas tohib armastada. Selgub, et need valdkonnad on täis ebakindlust, keerukust ja võimatust. Kui 19. saj realism paistis teadvat, mis on tõde ning kuidas asjad maailmas on, siis modernistide teosed ja tegelesed ei ole selles enam nii kindlad. Modernistlik teos loob oma reaalsuse, oma maailma. Lugeja peab maailma ise lugemise käigus looma.
1 Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamisla...
taksona arhitektuur on vältimatult seotud majandusega!! maaomandus linnades -vaja metoodilist maa- poliitikat eksistentsmiinimum!!! mees ja naine vordsed lapsi peab kasvatama ÜHISKOND! optimaalne mja korgus 9-11 korrust Aga eitada ei saa, et Le Corbusier' nägemus arhitektuurist oli totalitaarne, nagu modernistlikel arhitektidel tihti kombeks oli. Ta tahtis kontrollida kõike alates suureskaalalistest urbanistlikest programmidest kuni pisidetailideni. Sarnaselt diktaatoritega arvas ta, et kõik, mis oli enne teda, oli mõttetu ja halb ning tema tulekuga algas inimkonna jaoks uus ja parem ajastu. Ma arvan, et osa Le Corbusier' propageeritud uuendustest olid üsna vajalikud
Korraldati neli kunstinäitust (191011, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone. ,,Teatri-raamatus" (1913) kuulutati lavakunsti alal uut kehalis-plastilist sünteesi. Noor-Eesti oli noore haritlaspõlvkonna jõuline ühisväljendus, mille mõjul juurdus Eestis tänapäevane, Euroopa kaasaegsetel modernistlikel suundumustel põhinev kultuuriparadigma. Eesti Ilmasõjas: Bosnia üliõpilane tappis ära Bosnia troonipärija hertsogi ta peremliikmetega. Terrorirünnak oli suure sõjaajendiks. 1914- Austria-Ungari kuulutasid välja sõja Serbiale. Saksamaal jätkus ultimaatum, nõuti Venemaa mobilisatsiooni lõpetamist ja Saksamaa kuulutas Venemaale sõja. Saksa väed tungisid Belgiasse, et jõuda Prantsusmaale. Nüüd sõdis maailmasõjas Lääs. Serbia kuulutas sõja Saksamaale
linnamudeleid • tahtsid kõrvaldada sotsiaalseid probleeme – panid aluse arengule, mis arenes hiljem edasi funktsionalismiks, arhitektoonika põhimõtted ja ideoloogia avatud linnaruumile tekkis aga alles peale oktoobrirevolutsiooni Venemaal • 19. saj lõpus olid urbanistid hõivatud uute poliitiliste ideoloogiate arendamisega • taas segunesid korraks poliitiku ja planeerija rollid – seda kuni I maailmasõja lõpuni • I maailmasõja järgsetel esimestel modernistlikel planeerijatel oli küll ka esmalt sotsiaalpoliitiline roll, kuid see arenes ajapikku hausmannilikuks planeerija rolliks Kultuurilembesed urbanistid • Hindasid minevikku sama kõrgelt kui tulevikku – vormi ajaloolise järjepidevuse vajalikkusOlid rohkem huvitatud vormist kui ideoloogiast linnaehituses • Vorm on linnaehituses püsivam kui ideoloogia • Kultuurilembesed urbanistid sõnastasid oma ideed peale progressiivsete urbanistide organiseerumist