Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. 2. Reaktsiooniaja mõõtmine: liht- ja valikreaktsiooniaeg; A, B ja C reaktsiooniaeg. Milles poolest need erinevad? (loeng) Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest jne. (vt. allpool). A-lihtreaktsioon, B-valikreaktsioon, C-eristusreaktsioon (kas peab reageerima või ei) 3. Mille poolest erinevad Dondersi lahutusmeetod ja Sternbergi aditiivmeetod reaktsiooniaja eksperimentide tulemuste interpreteerimisel? (loeng) Donders Dondersi meetodit nimetatakse lahutusmeetodiks, kuna erinevate operatsioonide kestused saadakse lahutamise teel. Kriitika: peamine komistuskivi oli see, et nt. C aja
Lisaks kategoorilisele otsustusele tuntakse veel suhteotsustust ja modaalsust väljendavaid otsustusi. Suhteotsustused kuuluvad matemaatiliste lausete valdkonda ja seepärast jäävad formaalses loogikas tahaplaanile. Näiteks, Viljandi asub Tallinnast kolm korda kaugemal kui Rapla, või Ööpäevane temperatuuri kõikumine on sisemaal suurem kui rannikualadel. Komplitseeritum olukord on modaalsust väljendavate otsustustega. Probleem on tingitud sellest, et modaalsusest on loogikas hakatud kõnelema alles hiljuti - möödunud sajandi viimasel veerandil, ja teiseks sellest, et modaalses loogikas puudub ainuisikuline autoriteet, nagu on enamikes loogika haruteadustes: Aristoteles deduktiivses loogikas, J. Mill induktiivses loogikas, Hegel dialektilises loogikas. Samaga on seletatav ja vabandatav mõningane ebaselgus selle loogikaosa ülesehituses ja ebatäpsus terminoloogias. Seega, nimetatud probleemi käsitlusse ei tuleks suhtuda liigse pretensioonikusega
Esimene, kes psühholoogilise eksperimendiga uuris mälu funktsioneerimise seaduspärasusi. Reaktsiooniaja uuringute paradigmad (kui näide eksperimentaalse mõtteviisi arengust psühholoogias 100 a aasta jooksul) · Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. · Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest etc · Esimene praktiline kokkupuude teaduses RT ja selle iseärasuste mõjuga oli juhtum Greenwichi observatooriumis 1795.a. - 1823. Bessel võrdles oma andmeid 10 a. jooksul teise astronoomiga ja leidis erinevuse 1,223 sek. Kogenud uurijate vahel oli erinevus alla 1 s, kuid astronoomilistes arvutustes põhjustas see suuri vigu. Besseli "personaalne võrrand". See intsident oli
· on ühiskondlikult ohtlik, · on soovitatav · on õiguslikult neutraalne. Õigusnormide eesmärgiks on keelata ühiskondlikult ohtlik toiming ja seada kohustuslikuks ühiskonnale sobiv toiming Modaalsused O ja F on vastastiku teisendatavad: O(p) F(¬p) - kui toiming p on kohustuslik, siis on keelatud ¬ p, F(p) O(¬ p) - kui toiming p on keelatud, siis on kohustuslik ¬ p. Modaalsus lubatud järeldub vaikimisi modaalsusest kohustuslik: kui toiming p on kohustuslik, siis on see toiming lubatud O(p) D(p) . Toimingut saab vaikimisi lubada keelamise kaudu: ¬ F(p) D(p), - kui toiming ei ole keelatud, siis on see lubatud D(p) ¬F(p), - kui toiming on lubatud, siis ei ole see keelatud. Toimingu p lubamine keelab vaikimisi toimingu, mis takistaks p teostamist: Normatiivselt neutraalne toiming p. D(p & ¬ p) - on lubatud toiming p ning samas on lubatud ka toiming ¬ p .
funktsiooni normaalsest varieeruvusest), isikute valikul töökohtadele (või õppima), majanduses (majanduslikku riski sisaldavate otsuste hindamisel). Märkused: © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 21 6. AISTINGUD II. AISTINGUD ERI MODAALSUSTES Järgnev aistingute analüüs lähtub nende modaalsusest, mis on ära määratud meeleelundiga, mille kaudu stimulatsioon kehasse jõuab. Klassikaliselt loetletakse inimesel 5 meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine. Tegelikkuses osutub võimalikuks eristada kuni 12 erinevat tundlikkuse liiki. NÄGEMINE Valguse füüsikalised karakteristikud Valguse nägemise seisukohast olulised füüsikalised omadused on kiirgamine ja peegeldumine, valguse intensiivsus ja lainepikkus
annaabi.ee 
