aastal Järvamaal Särevere vallas. Isa pani Haraldi Türi Aiandus- keskkooli, mida ta ei lõpetanud. Seal samas oli kaks aastat tema pinginaabriks ei keegi muu,kui tulevane Nõukogude armee polkovnik Peeter Gross. Tol ajal ei osanud nad veel arvata, et neil tuleb seista teine teisel pool rindejoont, kus maksab sõja raudne seadus. 22.juunil 1941.aastal alustas Saksamaa sõda Nõukogude Liidu vastu. 6.juuli paiku, kui sõda oli jõudnud juba Eesti pinnale, said Harald ja tema vend mobilisatsioonikutse. Lahkhelisid neil ei ol- nud-kähku metsa. Kätte jõudis sügis, ning pidi uuesti kooli minema. Kui klassivendade peas küpses otsus Saksa sõjaväkke minna, oli nende hulgas ka Harald. Ta asus teenima 185.Idapataljoni, mis formeeriti Tallinnas Narva maanteel majas nr.44. Harald Nugiseksist, tolleks ajaks 20.aastasest noormehest sai esimene kord sõdur. Väljaõpe toimus Tallinnas ning seal sai ta ka oma esimese sõdurimundri, mis oli miskipärast sõjaeelse Läti vorm. Enne 1941
õpetus ja motivatsioon huvide väljendamiseks. Erich oli lahtise peaga poiss, kelle meelest oli õppimine kerge ning seetõttu ta kodus eriti ei õppinud. Kujunemisaastatel käis Erich ainult kahes koolis, mis tähendas teretulnud püsivust ja katoliku usu stabiilset mõju. Pärast põhikooli lõpetamist, mis oli esile toonud tema märkimisväärselt tugeva õppimisvõime, jätkus Remarque haridustee kohalikus katoliiklikus õpetajate seminaris. (Tims 2004: 17- 21) 26. novembril 1916 mobilisatsioonikutse saanud Erich läks nekrutiks vastumeelselt, kusjuures ta oli üks Saksa kutsealuste teismeliste kiiresti kasvavast hulgast, kelle illusioonid oli hävitanud sõda ja rindel tagalasse imbuvad õuduslood (Tims 2004: 23-24). Rindel sai Erich mitmeid kordi haavata ning oli üsna ruttu sunnitud sõjast tagasi tulema, töötades lühikest aega abiõpetajana, hiljem juhutöödel raamatupidaja, müügiagendi,
teised lahkusid eelmisel ööl Soome. · Arno lubab enda kaudu Taavile uued dokumendid muretseda. · Taavi kuuleb, et rand on nüüdsest vene sõdureid täis, üle lahe pääseda näib peaaegu võimatuna. · Hiie rahvas hakkas sügiseste töödega valmis saama, valitses rahulikum aeg, kuid oodata oli Punaarmee aktiviseerumist. · Viinanina, Roosi August tõi hilinenud mobilisatsioonikutse perepoeg Tõnnile. Tänu kutse hilinemisele, pääseb Tõnn värbamisest sõjaväkke. Võllamäe Jaagu poeg, poolearuline Reku (Ebehard Kõhva), kelle saksa väed olid välja praakinud, võeti Nõukogude sõjaväkke vastu. · Külasid, lautu ja aitu rüüstatakse. Hiie Ignas tahab enda pool korraldada nõupidamise, et ühtselt röövimistele lõpp teha, kuid Matsu Jaan ei ole nõus tulema, just samal õhtul korraldab ta enese juures õllemaitsmispeo
Remarque'il oli luksusliku eluviisi järele janu läbi elu. Remarque oli kasvatatud Rooma katoliiklasena ning ta tundis armastust religiooni, muusika ja looduse vastu, mis tema jaoks olid tõelise ilu ja rahu esindajad. (http://www.germanculture.com.ua/library/weekly/aa021900a.htm) 1.2. Sõja-aastad ning selle mõjutused 1916. aastal, kui Remarque oli vaid 18-aastane, sai ta mobilisatsioonikutse. Peale neljakuulist väljaõpet saadeti poisid sõtta. Võideldes läänerindel Saksamaa armees, sai alles ellu astunud mees mitmeid korda vigastada. Uued tuuled hakkasid puhuma siis, kui 1919. aastal sai Remarque'st rindemeestest õppurite ühenduse presidendiks. (http://et.wikipedia.org/wiki/Erich_Maria_Remarque, http://www.nrg.tartu.ee/~heily/remarque.ppt)
venelastega) - Püüti organiseerida pealinna kaitset (=aja võitmine; et luua arusaam, et venelased mitte ei vabasta Eestit sakslaste käest, vaid okupeerivad) - 21. september valitsus püüdis põgeneda, jätkata eksiilis (Uluots sai minema, paljud teised jäid nõukogude võimu kätte) - 22. september 1944 punaarmee Tallinnasse (Pika Hermani tipust võeti venelaste poolt maha Eesti lipp, mitte haakristiga lipp!) · Intervjuu Karl Kivastikuga - Kuidas sattus NL armeesse? Sai mobilisatsioonikutse, sest oli oma ea tõttu kutsealune ning oleks pidanud ka ilma sõjata sõjaväkke teenima pidanud minema. Määravaks sai juhus planeeritud oli mandlilõikus, ent just hiljuti selle läbi elanud sõber oli kehvas seisus ning mees lõi araks. - Kas see oli vabatahtlik valik/paratamatus? See oli paratamatus, milles oli palju valikuid oma teha. Kui nad olid vagunitega teel Venemaale, valvas neid vaid üks relvastatud punaarmeelane ning paljud hüppasid enne Vene piiri rongist maha
Eesti jalaväediviisi väeosad: staap ja 2. EJP III pataljon Paides, 1. Eesti jalaväepolk Haapsalus, 2. Eesti jalaväepolk (I ja II pataljon) Viljandis, 3. Eesti jalaväepolk Tallinnas ja 4. Eesti jalaväepolk Rakveres, mis ei osutanud saksa vägedele vastupanu. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud Eesti Punakaart. 21. veebruaril 1918 avaldas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees Jaan Anvelt mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusesse Saksa okupatsioonivägedega. 23. veebruaril 1918 toimus Keilas lahing brigaadikomandör Põllu ja sõjalaevalt "Rjurik" pärit madrusest komissari Navtšenja (Навчьен) juhtimisel Haapsalust Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas
1919. aastal juunis toodi leegion Eestisse. Mandri-Eesti okupeerimine, kokkupõrked. 20. veebruaril 1918 maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud. Reaalselt püüdsid vastupanu osutada pealetungivate saksa vägede eelsalkadele ainult eesti enamlaste poolt organiseeritud Eesti Punakaart. 21. veebruaril 1918 avaldas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee esimees Jaan Anvelt mobilisatsioonikutse kõikide maakondade ja valdade nõukogudele, kus igast vallast kutsuti vähemalt 50 vabatahtlikku, kes tuli 7 päeva toiduvaruga Tallinna toimetada. Punakaardisalgad asusid võitlusesse Saksa okupatsioonivägedega. 23. veebruaril 1918 toimus Keilas lahing brigaadikomandör Põllu ja sõjalaevalt "Rjurik" pärit madrusest komissari Navtšenja (Навчьен) juhtimisel Haapsalust Tallinna poole liikunud Saksa vägedega, kes võitsid ja langes üle 50 punakaartlase, nende hulgas ka Alice Tisler