hakkas Kuperjanov täie innuga organiseerima Tartumaal põrandaalust partisanisalka. Käies külast külla ja talust tallu, värbas ta ustavaid kaasalööjaid, kes olid vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne oli küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgisid ja hoidsid eestlastel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918. aaasta juuliks olid Kuperjanovil koostatud täpne mobilisatsioonikava ja meeste nimekiri ning määratud kihelkondadesse pealikud, kes Saksa vägede lahkudes pidid otsekohe asuma võimu üle võtma. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu. Kuperjanov suri Paju lahingus saadud haavadesse. Tema formeeritud Tartu kaitsepataljon (ka partisanide pataljon) nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks ning see tegutseb
hakkas Kuperjanov täie innuga organiseerima Tartumaal põrandaalust partisanisalka. Käies külast külla ja talust tallu, värbas ta ustavaid kaasalööjaid, kes olid vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne oli küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgisid ja hoidsid eestlastel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918. aaasta juuliks olid Kuperjanovil koostatud täpne mobilisatsioonikava ja meeste nimekiri ning määratud kihelkondadesse pealikud, kes Saksa vägede lahkudes pidid otsekohe asuma võimu üle võtma. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu. Kuperjanov suri Paju lahingus saadud haavadesse. Tema formeeritud Tartu kaitsepataljon (ka partisanide pataljon) nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks ning see tegutseb
temale käesoleva seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. Kaitseliidu ülesanne Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Kaitseliidu täpsemad ülesanded kehtestatakse mobilisatsioonikavas, riigikaitse üldkavas, riigikaitselistes tegevuskavades ja teistes riigikaitsealastes aktides. Mobilisatsioonikava ja riigikaitse üldkava alusel koostab Kaitseliidu Peastaap Kaitseliidu tegevuskava, mille kinnitab rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Põhikiri ja kodukord Kaitseliidul on põhikiri, millega kehtestatakse täpsemalt Kaitseliidu sisemine korraldus. Kaitseliidu põhikirja kinnitab Vabariigi Valitsus . 3 Kaitseliidul on kodukord, millega kehtestatakse Kaitseliidu tegevliikme
perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab kokku panna ülevaatliku pildi eestalste alatust integreerimisest kahe suurriigi omavahelisse võitlusesse. jaanuari 1939. aasta seisuga oli Eestis 1 133 917 elanikku.Tollane Eesti Kaitseväe mobilisatsioonikava nägi ette vajaduse korral veidi rohkem kui 100 000 mehe mobiliseerimist. Kuid seda plaani ei saadud kunagi ellu viia. Väike statistika elanikke kohta: Pärast N. Liidu ja Saksamaa vahelise mittekallaletungilepingu sõlmimist 23. augustil 1939 lahkus Eestist ümberasujatena umbes 21 000 inimest. Esimese Nõukogude okupatsiooni ajal (1940.-1941.) vangistati vähemalt 7000 inimest, sh hulgaliselt kõrgemaid sõjaväelasi. 1941
välislepingust. Riigikaitse Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ning kohustuse asuda sõjaseisukorra ajal mobilisatsioonikava alusel kaitseväeteenistusse sõjapidamiseks. Veendumustest sõltumata on kõik Eesti kodanikud kohustatud kaitsma riigi iseseisvust. Kaitseväeteenistuse alternatiiviks loodud asendusteenistus on võimalus mitte tegutseda teiste inimeste tapmisele kaasa aitaval viisil. Võimalik on näiteks asendusteenistujaid kasutada sõja korral tagalas ning rahuajal anda vastav väljaõpe. Kaitseväe- ja asendusteenistuse korra sätestavad kaitseväeteenistuse seadus, kaitseväe
abistamine loodusõnnetuste või inimtegevuse tõttu aset leidnud katastroofide tagajärgede likvideerimisel. Kriisi või sõjaajal: riigi territooriumi kontroll; kaitsevõime rakendamine agressiooni ärahoidmiseks, riigi terviklikkuse ja suveräänsuse kaitsmine kõigi olemasolevate sõjaliste vahenditega; riigi ala kontroll ja strateegiliste objektide kaitse tagamine. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ja kohustuse asuda sõjaseisukorra ajal mobilisatsioonikava alusel kaitseväeteenistusse sõjapidamiseks. Alternatiiv – tegutsemine sõja korral tagalas ja rahuajal andmine vastav väljaõpe. Kaitseväe juhtorgan Peastaap planeerib ja teostab operatsioone kõigi väeliikide üksusi kaasates. Maaväe ülesanne on riigikaitse korraldamine maismaal, ettevalmistus välisoperatsioonideks. Mereväe – mereala kaitse ja põhiülesanne miinitõrje. Õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi, tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Kaitseliit on
annaabi.ee 
