Kui aga algas Saksa mobilisatsioon, siis hakkas järjest rohkem eesti mehi põgenema Soome. Nii moodustati rahvuslik väeosa 200. jalaväerügement, mis võitles Soome poolel venelastega ning hiljem ka Eestis. Soome poolel võitlemine oli eestlastele siiski kõige meeldivam, sest nii ei pidanud nad olema kummagi okupeerija poolel, vaid said olla isamaale abiks. Eestlaste valikud Teises maailmasõjas olid vägagi mitmekesised. Olgugi, et paljudel ei õnnestunud Saksamaa ja Venemaa mobilisatsioonide käest pääseda, olid neil ka omad valikud kas alluda mobilisatsioonidele või põgeneda metsavendade või soomlaste juurde. Samas, kes tahtis, sai olla ühe või teise okupeerija poolt. Olgu siis sellise valiku põhjuseks maailmavaated, kättemaks või midagi muud.
valitsus, peaminister päts, 25.02 algas saksa okupatsioon, ajutise valitsuse võim taastus 21.11. Vabadussõda 27.11.1918-20.02.1920. Põhjused *riigipööre Venemaal *Brest- Litovski rahulepe ümerlükkamine * kommunistliku maailmarevolutsiooni idee. Narva lahing 28.11 *Saksa-Eesti ühisvägede taganemise algus. *Eesti Töölisrahva Kommuuni väljakuulutamine. *Eestlaste sõjaline ebaedu kuni aastavahetuseni( puudus korralik armee ja ülemjuhataja, madal motivatsioon, mobilisatsioonide läbikukkumine, nigel väljaõpe ja varustus) Alates 23.12 Laidoner ülemjuhataja. Pealetung jaanuaris. *Vabatahtlike üksuste loomine(koolipoisid, Soome poisid, Kuperjanovi partisonid) *Välisabi saabumine sõjavarustuse näol ( Inglise laevastik, Johann Pitka laevastiku loomine, soomusrongid. Üldpealetund alates 7.jaan-> Narva ja Tartu vabastamine. Paju lahing veeb. Lõpus sõjategevuse kandumine väljaspoolt Eestit. Idas ühinemine Põhjakorpusega. Lõuna-Läti vabastamise katsed
Austria ja Ungari kõrval ka Horvaatia. Serbias tegutses 20. sajandi algul hulk marurahvuslikke organisatsioone, kes olid võtnud eesmärgiks Austria-Ungari slaavlastelt vabastada, kasutades selleks terrorit. Ertshertsogi mõrva organiseerijaks oli marurahvuslik rühmitus Must Käsi. Mõrvariks oli üliõpilane Gavrilo Princip. Tulemuseks oli kuuajaline diplomaatiline sõda. Saksamaa nõudis Serbia koristamist. Venemaa asus Serbiat kaitsma. Kõik tipnes mobilisatsioonide välja kuulutamisega. 28. juuni kuulutas Austria-Ungari sõja Serbiale. Järgnes Venemaa mobilisatsioon. Ning 01.august kuulutas Saksamaa sõja Venemaale ja Prantsusmaale. Sõdivate poolte plaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud strateegilised plaanid. Saksa sõjaplaani nimetati selle peamise koostaja, Saksa kindralstaabi ülema krahv Alfred von Schlieffeni järgi Schlieffeni plaaniks
ohvritega likvideeritakse. septembri lõpus saksa väägede dessant Saaremaale 8. oktoobriks vallutatud kogu Lääne-Eesti 1918 18. veebruaril algas Saksa armee üldpealetung 21. veebr. langes Haapsalu 22. veebr. Valga 25. veebr. keskpäeval marssisid Saksa väed Tallinnasse 3. märtsiks olid sakslased vallutanud kogu Eesti territooriumi 1918. 11.novembril kirjutati alla Compiegne'i vaherahule lõppes I maailmasõda. tulemused: mobilisatsioonide tulemusena rindele saadetustest hukkus 10 000 eestlast, haavatute hulk oli palju suurem tööstusettevõtted olid keskendunud sõjatehnika ja varustuse tootmisele suur puudus oli toorainest, kvalifitseeritud tööjõust, riigis oli palju Läti sõjapõgenikke, rahanduses ülikiire inflatsioon VABADUSSÕDA 1918-1920 eellugu: kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni tühistas Venemaa kõik kokkulepped sakslastega ja valmistus taastama impeeriumi piire.
kuulusid Vladimir Botskarjov, Nikolai Karotamm, Karl Säre, Boris Kumm ja Johannes Lauristin. · Pärast Riia vabastamist 1. juulil liikus Saksa 18. armee kiiresti edasi ja ületas 7. juulil laia rindena Eesti lõunapiiri. · Lätis asunud Nõukogude 8. armee (kindralmajor Ljubovtsevi juhtimisel) riismed taandusid kahe Saksa armeekorpuse ees ja jäid peatuma Pärnu-Emajõe joonel. · 3. juulil Pärnumaal võtsid küüditamise ja mobilisatsioonide eest metsa pagenud meestegrupid nõukogudelt võimu üle Tali, Saarde, Tihemetsa ja Laiksaare vallas ning Kilingi-Nõmme linnas; · 4. juulil Pärnumaal võeti võim üle Abja, Orajõe ja Häädemeeste vallas.; · 4. juuli 1941 - Kilingi-Nõmme lähedal toimus major Paul Lillelehe juhtimisel Liivamäe lahing, kus metsavennad võitlesid NKVD ja hävituspataljoni umbes 150- mehelise üksusega. · 5
1943. aasta 24. veebruaril kehtestati sundteenistuskohustus aastakäikudele 1919–1924, kusjuures meeste ette seati valik: nad kas lähevad tööle Saksamaa sõjatööstusse, astuvad Saksa sõja-väe abiteenistusse või vabatahtlikena Eesti SS-leegioni. Umbes 5000 meest otsustas vabatahtlikult, aga ka propaganda jm mõjutusvahendite survel Eesti leegioni kasuks ning nad saadeti märtsist augustini 1943 1943. aasta sügisel mindi juba otseste mobilisatsioonide teele: oktoobris kehtestati Eesti omavalitsuse juhi Hjalmar Mäe määrusega kaitseteenistuskohustus 1925. aastal sündinud poistele (nendest saadeti Heidelaagrisse 3300 meest) ja detsembris 1924. aastal sündinutele. Algas massiline põgenemine Soome, kokku teenis 200. Eesti jalaväerügemendis jt üksustes üle 3000 eestlase. Kuid Saksamaa aina raskenev rindeolukord sundis üha uute inimressursside otsimisele. 1943.
annaabi.ee 
