Nüüd täiustatakse seda kõike, sest algteadmised pärinevad ikkagi enamasti eelmisest sajandivahetusest. Aga üllatusi maailmale jagub ikka. Arenenud on geeniteraapia, kloonitakse loomi ja taimi, ning üritatakse mammutit kloonida. Meditsiin on tohutu arengu teinud ja jätkab praegugi tõhusalt arengut. Kui 20.sajandil oli suureks probleemiks katk, siis 21.sajandil ei tea paljud inimesed, mis see üldse ongi. Ka tehnoloogia jätkab arengut, mobiiltelefonita ei saa enam hakkama ükski inimene, arvuti on olemas põhimõtteliselt igas majapidamises, televiisorist rääkimata. iPod, iPhone, mp3, GPRS, laptop on vägagi tuntud nimed meile sellel sajandil. Kaardimakse, mida 20sajand põgusalt tundis, on muutunud igapäevaseks ja isegi populaarsemaks kui deposiitmakse. Ka kunstivaldkonnas toimus kiire murrang. Moodsas kunstis on palju kunstivoole. Värvide kooskõla, joonistuse täpsus moodsakunsti esindajad hallavad neist loobuma
XX sajandi I poole kunstisuundumused Essee Viimase saja aasta jooksul on elu Maal muutunud kiiremini kui kunagi varem. 20. sajand on peamiselt kuulsaks saanud oma sõdade ja tööstuse kiire arengu poolest. Vähe on inimesi, kes kujutaksid oma elu ette ilma interneti või mobiiltelefonita, samuti on elementaarseteks muutunud olmetehnika, sõdu peetakse tankide ja lennukitega. See kõik on alguse saanud viimase saja aasta jooksul. Tormiline areng toimus ka kunstis, mis muutus 50 aasta jooksul nii palju, kui seda oli enne teinud pea 400 aasta jooksul. Looduslähedasele ja realistlikule maailmavaatele tekkis juurde teine, kunstniku eneseväljendusele, tema tunnetele ja meeleoludele toetuv vool. Juba 19. sajandi mõned kunstivoolud, eriti postimpressionism oli murdnud seniseid
Eesti teaduskirjanik Tiit Kändler on inimest võrrelnud kvantolendiga ( juhuga, kui inimesel avaldub kvantmehaanika kummaline maailm ). Kuid eespool nägime, et kvantolendi võimalused sarnanevad just amorphusolendiga. Näiteks amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega, kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida läbi barjääri. Võib veel tuua analoogiaid amorphusolendi ja kvantosakese vahel, kuid piirdume ainult nendega. (http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=51143247) Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu siia märkida. Neid on selleks liiga palju
ekvivalentsed suurused, mida tuntakse erirelatiivsusteooriast. Sellised tunnelid esinevad ka surmalähedaste kogemuste korral, mil nähakse ja tuntakse ennast sisenevat mingisse ,,musta tunnelisse", mille lõpus paistab ere valgus. Amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega, kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida läbi barjääri. Võib veel tuua analoogiaid amorphusolendi ja kvantosakese vahel, kuid piirdume ainult nendega. Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu siia märkida. Neid on selleks liiga palju. Näiteks vajadus une järele puudub, sest olendi elutegevus ei sõltu
Eesti teaduskirjanik Tiit Kändler on inimest võrrelnud kvantolendiga ( juhuga, kui inimesel avaldub kvantmehaanika kummaline maailm ). Kuid eespool nägime, et kvantolendi võimalused sarnanevad just amorphusolendiga. Näiteks amorphusolend on kui kvantolend, kes ei pea maksma sentigi ei oma söögi ega ka üle Atlandi reisi eest. Ta on nagu kvantosake. Energiat ammutatakse tühjusest ja samal ajal suudab ta viibida mitmes paigas ühekorraga. Ka suudetakse läbi saada ilma mobiiltelefonita, sest kvantpõimumise kaudu ollakse niikuinii silmapilkses ühenduses nendega, kellega koos oldakse. Ei ole vaja ka uksi, sest läbitakse seinu. Kvantsüsteemil on omadus tungida läbi barjääri. Võib veel tuua analoogiaid amorphusolendi ja kvantosakese vahel, kuid piirdume ainult nendega. (http://epl.delfi.ee/archive/print.php?id=51143247) Kõiki omadusi ja võimalusi, mis ilmnevad amorphusolendi juures, ei mahu siia märkida. Neid on selleks liiga palju