Mobiiliside ja GPRS Koostas: Andres Ader AA-31 2006 õa. Mobiiliside Raadiolaineid kasutati sides esmakordselt üle 100 aasta tagasi, reaalne mobiilside katsetamine algas 1940. aastatel. 1015 aastat tagasi muutusid algselt eelkõige sõjaväe ja salateenistuste jaoks evitatud süsteemid laiatarbekaubaks. Mobiiliside Mobiiltelefonitöö põhineb kahesuunalisel ühendusel kaasaskantava telefoniaparaadi ja tugijaama vahel. Mobiiliside Tugivõrgu moodustavad statsionaarsed saate-vastuvõtujaamad, koos keskse arvutiga hoiavad need mobiiltelefonide liikumisel silma peal ja vajadusel vahetavad konkreetset telefoni toetava tugijaama paremat sidet tagava vastu välja. Mobiiliside Nii telefonidele kui ka tugijaamadele on kehtestatud turvalisuse piirid, mille ulatuses need seni teadaolevalt ei ole tervisele ohtlikud. Kõne edastamiseks rakendatakse raadiosageduslikke laineid, mida kiirgavad
Aafrika on arenenud väga kiiresti vaid paari aastaga tänu keskklassile. 3. Mis argumendid näitavad, et Aafrika majandus on kasvuteel? Möödunud kümnendil on kontinendi SKT tugevalt üle keskmise kasvanud( keskmiselt 5%) Ettevõtete asutamine edeneb hoogsalt(välismaised investorid) USA IBM on Aafrikasse investeerinud üle 300mln dollari Televiisorite müük plahvatuslikult kasvanud ja mobiiliside areng Õitseb filmitööstus(2000 filmi aastas) 1. Mis nähtused kaasnevad Aafrika keskklassi tekkimisega? Ettevõtete suurenemine, töökohtade tekkimine, alamklassi vähenemine. 2. Milline negatiivne mõju inimeste tervisele võib kaasneda Aafrika keskklassi tekkimisega? Diabeet 3. Hinda Aafrika keskklassi kasvava tarbimise mõju Aafrika majandusele ja maailmale tervikuna. Põhjenda oma hinnangut kolme argumendiga.
Virtuaalsed inimsuhted Viimasel aastakümnel on mobiiliside ja arvutivõrkude areng inimesi pannud vaimustuma, kuid samas ka pead kratsima. Võimalus suhelda inimestega nagu kardina tagant ilma end näitamata on kui mõne inimese unelm, sest mõistes, et tema mõtted jäävad vaid tema ja virtuaalmaailma teada, on hakanud levima palju valet ja õelust. Pole oluline, kas sa oled reaalmaailmas rikas või vaene, virtuaalmaailmas saad sa oma mõtted öeldud nii või teisiti.
See on tundmatute objektide avastamine eml abil. Rakendatav seade on radar Radar koosneb: 1) Saatjast 2) Vastuvõtjast Esimesed radarid valmisid 1935. aastal Raadiolokatsiooni põhimõtte patenteeris saksa insener Hülsmeyer 1903 Kasutavad: Laevad Lennukid Piirivalve Riigikaitse 5. Telefoniside Nordisk Mobile Telefon (NMT) Põhjamaades kasutusele võetud esimese põlvkonna mobiilside süsteem. Analoogsüsteem , see on esimene täisautomaatne mobiiliside süsteem seda hakati kavandama 1970ndatel ja võeti kasutusele 1981. Eestis 06.05.1991. sagedusalal 450 Hz töötav NMT-450 võeti kommertskasutusse esimesena Saudi Araabias 1.09.1981. I võrk Põhjamaades lasti käiku 01.10.1981 Rootsis, Norras ja Taanis, Soomes 1982 Globas System for Mobile Communications (GSM) Kõige populaarsem standardi mobiilside süsteem maailmas. Erineb NMT-st tehnoloogia poolest. Signalisatsiooni ja kõne kanalid on digitaalsed, II põlvkonna mobiiltelefonid (2G)
Organisatsiooni keskkond Mõisted: SISEKESKKOND: inimesed, organisatsiooni kultuur, juhtimine, seadmed, ehitised, protsessid VÄLISKESKKOND: Muu maailm, mis mõjutab organisatsiooni MIKROKESKKOND: Vahetu keskkond, kus organisatsioon toimib (kliendid, tarnijad, konkurendid) MAKROKESKKOND: kultuur, majandus, seadused, rahvusvahelisus Keskonna iseloomustus: Keerukuse määr: ravimite müügi lubade ja seaduste ning konkurentsi kohal tuleb arvestada. Muutlikkuse määr: muutlikkus mobiiliside organisatsioonides Eelise annab informatsioon, nt varasem teadlikkus seaduste muutustest ja uudsete tehnoloogiate kasutuselevõtt Organisatsiooni muutmise võimalused: personali vähendamine; vahendid ja tootmisprotsess ja tooted kooskõlas. Lugeda raha, mis turul on, selle järgi kujundada hind. Keskkonna muutmine: asukoht. Väljamüügi hind sõltub organisatsiooni kuludest. *Elinimeeritakse keskkond nt kasvuhoonemeetod- eksootiliste taimede siin kasvatamine Kohanemise strateegiad:
k). Nende strateegiate tulemusena on paljude firmade klientidele loodud kliendiprogramme, kliendiklubisid, liikmeskondi jne. Kõikide selliste programmide ülalpidamine tähendab firma jaoks programmiga liidetud klientidele väärtuse pakkumist, et neid firma suhtes lojaalsetena hoida. Edaspidises töös nimetatakse neid programme lojaalsusprogrammideks. Erinevatel lojaalsusprogrammidel on erinevad eesmärgid. Autofirmad püüavad nendega kindlustada tulevikuoste. Mobiiliside teenust pakuvad firmad pakuvad enam lisateenuseid. Paljude firmade jaoks on lojaalsusprogrammid vahendiks, et suurendada kliendi kulutusi külastuse kohta. Kliendid loodavad lojaalsusprogrammilt kasu protsessist (suhtlemine firmaga on lihtne, kiire ja meeldiv), funktsionaalsusest (parim ja hinna ja kvaliteedi suhe) ja suhetest (eriline kohtlemine). Neid ootusi väärtustatakse klientide poolt võrdsel määral. Kliendisuhete tasuvuse vahed püsiklientuuri osas on märkimisväärsed