Metakognitiivsete oskuste õpetamine aitab kaasa nii madalate kui kõrgete võimetega õpilaste õppimisele. Oluline on arendada metakognitiivseid oskusi. e) Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused 1. Tuntumad mnemotehnilised võtted ja nende rakendusvõimalused kooliõpingutes. Mälu pole treenitav sarnaselt musklitega, kuid mälu saab muuta tunduvalt tõhusamaks, kui õppida seda otstarbekamalt kasutama, rakendades mnemotehnilisi võtteid. Mnemotehniline võte on meeldejäetava informatsiooni lülitamine laiemasse konteksti. Meeldejäetav info grupeeritakse üldisemate kategooriate alla, esitatamine värssidena ja tähenduslikult kõlavate akronüümidena. Keerulisem mnemotehniline võte on paigutus- tugisõna ja võtmesõnameetod. Paigutusmeetod-seostatakse meeldejäetavad nimed või faktid teadaoleva järjestusskaalaga. Tugisõnameetod-kasut paigutumeetodiga sarnast süsteemi
1) Märkamine. Selleks, et uut käitumisviisi/hoiakut omandada on vaja seda märgata. (Krathwohli jt. 1964) 2) Meeldejätmine. Keerulisemate protseduuride meeldejätmiseks jaotatakse tervikprotseduur komponentideks. Alguses luuakse üldpilt, millistest etappidest või oskustest kogu tegevus koosneb, ja siis alustatakse üksikoperatsioonide meeldejätmist. Üksikute toimingute meeldejätmiseks võib kasutada mitmesuguseid mnemotehnilisi võtteid. 3) Reprodutseerimine. Keerulisemate igapäevaste käitumismallide omandamine toimub järk-järgult. Algul jäljendatakse soovitud tegevust ligilähedaselt ja alles seejärel korrigeeritakse õpitut kas lähtuvalt isiklikest oletustest, teistelt saadud hinnangutest või mudeli täiendaval ja hoolikamal jälgimisel märgatust. 4) Motivatsioon. Mudeli jäldimise teel omandatud käitumine rakendub siis, kui on oodata, et sellega kaasneb tasustus
Mäletamine/meenutamine teadlik materjali väljatoomine püsimälust ka selle üleviimine operatiivmällu (nn vaba emissiooni katse- järjest mingisse kategooriasse nimede ütlemine nt eesnimed raske kohe aktualiseerida kõiki saame uurida püsimälus säilivaid struktuure); vajalik on tahtepingutus, sihipärane otsing intensiivse mõttetegevuse käigus tuleb vajalik asi meelde. (võib kasutada mnemotehnilisi võtteid); keruline protsess, mis oleneb inimese keskendumisvõimest, sõnasujuvusest, seisundist, motivatsioonist, suhtlemissituatsioonist; raskusi võib tuua liilat pinguldatud soov pingeolukorras tähelepanu aheneb + pealekäimine, kartus = psühholoogiline kramp; negatiivsed tundmused teevad assotsiatsioonide kulgemise raskemaks, piiratuks. Ärevus on loovuse vastane
õpilaste õppimisele. Paljudel õpilastel ei kujune ilma kõrvalise abita isegi oskust jälgida oma õppimist endale küsimuste esitamise ja neile vastamisega. 11. Kognitiivsete õppimisteooriate rakendused Tuntumad mnemotehnilised võtted ja nende rakendusvõimalused kooliõpingutes. Mälu ei ole treenitav sarnaselt musklitega. Ometi saab mälu muuta tunduvalt tõhusamaks, kui õppida seda otstarbekamalt kasutama, rakendades mnemotehnilisi võtteid. Enamiku mnemotehniliste võtete kasutamine rajaneb meeldejäetava informatsiooni lülitamisel laiemasse konteksti. Lihtsamateks mnemotehnilisteks võteteks on meeldejäetava informatsiooni grupeerimine üldisemate kategooriate alla, esitamine värssidena ja tähenduslikult kõlavate akronüümidena. Keerulisemate mnemotehniliste võtetena on tuntud paigutus-, tugisõna-, võtmesõnameetodid.
Õpitulemused on need eesmärgid, mida õppimisega tuleb saavutada. Nende tulemuste saavutamine eeldab teatud vahendite kasutamist, milleks on õppimistingimused. Õppimistingimused Õppimistingimused peavad tulemuste saavutamist tagama. Nende tingimuste seas on kõigi tulemuste jaoks nii ühiseid kui ka erinevaid tingimusi. Sõnalise informatsiooni korral rõhutab Gagne tähelepanu tõmbamist, info osadeks jaotamist, tähendusliku konteksti loomist, mnemotehnilisi võtteid, visuaalset kujutlemist, seoste otsimist, meenutamise ja üldistamise hõlbustamist. Intellektuaalsete oskuste korral peab ta vajalikeks tingimusteks tähelepanu tõmbamist, © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 50 töömälu mahuga arvestamist, varem õpitud komponentoskuste meenutamist, nende järjestamist,