Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"mnemoonilisi" - 7 õppematerjali

Mälu
4
doc

Mälu

olemasolevasse teadmiste ja kogemuste süsteemi; kordamisest ­ lühimällu salvestamisel annab häid tulemusi mehhaaniline e mõtestamata kordamine; pikaajalisse mällu salvestamiseks on efektiivsem mõtestatud kordamine ning jaotatud (vaheaegadega) õppimine (oluline on anda aega uue materjali kinnistumiseks) ja kordamine; materjali organiseeritus (kängid) ­ sageli kasutatakse mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid (too näide!); välised abivahendid ­ üleskirjutamine, tähtsate asjade asetamine nähtavale kohale. 2. Meelespidamine ja unustamine Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ja mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Inimene ei suuda kõike aktiivselt meeles hoida. Unustamine on elu vältimatu osa. Ta on pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda küllaltki kiiresti.

Psühholoogia → Psühholoogia
55 allalaadimist
Alkoholi mõju tunnistaja mälule
10
docx

Alkoholi mõju tunnistaja mälule

osalejatel jaotada oma tähelepanu sarnaselt kainete osalejatega. 6 See, kas meenutamisel esinevad erinevused joobes ja kainete tunnistajate vahel, võib olla sõltuvuses nii sellest, mis tüüpi materjali esitatakse (sidus autobiograafiline sündmus versus sõnade nimekiri) ja ka meenutamise formaadist. Väljapaistvad sündmused nagu kuritegu antud uurimuses ei pruugi esile tuua mnemoonilisi erinevusi joobes ja kainete osalejate vahel, kuna mõlemad tunnistajagrupid on võrdselt võimelised täielikku tähelepanu osutama meelde jäetavale materjalile. Lisaks järgnev ametlik, vaba meenutamist võimaldav küsitlemise situatsioon võib veel enam vähendada potentsiaalseid erinevusi ka nii, et meenutamise situatsiooni nõutud omadused (täpsus on väga oluline) on ilmsed. Seega sellistel tingimustel

Õigus → Juurdluspsühholoogia
1 allalaadimist
Mälu
6
doc

Mälu

ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, sõiduki- ja elukutsenimetust). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Sageli kasutatakse selleks mitmesuguseid mnemoonilisi e mälu abistavaid tehnikaid. Meenutamine ehk reprodutseerimine Psühholoogia ei anna ühest vastust sellele, kuidas meenutamine täpselt toimub. Aastakümneid tagasi oli populaarne nn laoruumi käsitlus, mille kohaselt on vaja leida tee õigesse kohta hiiglaslikus informatsioonilaos. Olukorda võib võrrelda ka informatsiooni otsimise ja leidmisega suures raamatukogus. Kui see ebaõnnestub, ei suudetagi asja mälus taastada

Psühholoogia → Psühholoogia
214 allalaadimist
Operatsioonisüsteemide aluste konspekt
15
doc

Operatsioonisüsteemide aluste konspekt

Esimesed sammud Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises. Selge on see, et sellisel viisil ei saa väga pikki programme teha. Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood, mille abil programmeerija andis arvutile käske kasutades vastavaid mälupesi, masina võimalused olid paremini ära kasutatud. Assemblerkeel Masinkoodi asemel masinale orienteeritud kood- assembler. Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde. Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler. Kõrgtaseme keeled Järgmine samm tehti 1954 a, millal tehti esimene kõrgtaseme keel- FORTRAN -(FORmula TRANslator). Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid. Need keeled on inimesele mugavad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu.

Informaatika → Operatsioonisüsteemide alused
128 allalaadimist
Operatsioonisüsteemi alused
23
docx

Operatsioonisüsteemi alused

Suurte integraalskeemide kasutuselevõtmine · Toimub mikroskeemide integreerimisastme järsk tõus ja hinna odavnemine Programmeerimise areng · Esimene programmeerimine seisnes arvutiseadme esipaneelil olevate lülitite õigesse asendisse seadmises · Sellisel viisil ei saa teha eriti pikki programme · Arvutitehnika arenemisel ilmus masinkood Assemblerkeel · Masinkoodi asemel masinale orienteeritud keel ­ assembler · Inimesed kasutavad masinkoodi käskude asemel mnemoonilisi käske, mis tõlgitakse translaatori poolt masinkoodi keelde · Kõikidel protsessoritel on ainult temale omane masinkoodide hulk, assembler Kõrgtasemekeeled · Järgmine samm tehti 1954. A. Millal tehti esimene kõrgtaseme keel ­ FORTRAN · Kõrgtaseme keeled imiteerivad loomulike keeli, kasutades kõnekeele sõnu ja üldkasutatavaid matemaatilisi sümboleid · Need keeleed on inimesele mugavamad. Nende abil võib kirjutada programme, milles on tuhandeid ridu.

Informaatika → Operatsioonisüsteemide alused
38 allalaadimist
Psühholoogia gümnaasiumile-kokkuvõte
30
docx

"Psühholoogia gümnaasiumile" kokkuvõte

töötlussügavusest. Heaks salvestamiseks on tähtis luua laialdased ja mitmekesised seosed mälus juba olemasolevaga. Salvestamisel on ka väga tähtis roll kordamisel. Lühimälusalvestamisel annab üsna hea tulemuse mehhaaniline ehk mõtestamata kordamine, pikaajalise mällu salvestamiseks on kahtlemata efektiivseim mõtestatud kordamine ja jaotatud õppimine ja kordamine. Tähtsad tegurid meeldejätmisel on känkimine ja materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Kasutatakse ka mnemoonilisi ehk mälu abistavaid tehnikaid. 7.4.2. Meenutamine ehk reprodutseerimine Taastamistunnus on meenutuse ajend. Näiteks üks sõna tuletab meelde teise. Kodeeremise spetsiifilisuse printsiib- Seob omavahel salvestamise ja meeldetuletamise edukuse. Reprodutseerida saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub omakorda sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud. 7.4.3. Meelespidamine ja unustamine

Psühholoogia → Psühholoogia alused
101 allalaadimist
Mälu
51
docx

Mälu

(millest oli juttu seoses lühimäluga) ning materjali objektiivne ja subjektiivne organiseeritus. Objektiivsest organiseeritusest saab rääkida, kui õpitav materjal on väliselt selgelt süstematiseeritud (nt nimekiri, milles on 10 looma-, 10 sõiduki- ja 10 elukutsenimetus). Subjektiivne organiseeritus tähendab, et inimene ise leiab mingi mooduse, kuidas meeldejäetavad asjad süstematiseerida ja omavahel seostada. Sageli kasutatakse selleks mitmesuguseid mnemoonilisi ehk mälu abistavaid tehnikaid. Viimaseid uuris Ameerika psühholoog Henry Roediger ja leidis, et need võivad olla vägagi erinevad, kusjuures erinevate mäluülesannete puhul erineb ka tehnika efektiivsus. Mnemoonikavõtete kasutamisel on siiski probleemiks, et märgatavate tulemuste ilmnemiseks on vajalik küllalt pikk ja põhjalik treening. Kui see nii ei oleks, siis suudaks ju inimene peaaegu kõik kogetu kindlalt mällu salvestada. Aga ka selliste tehnika puhul on

Psühholoogia → Üldpsühholoogia
78 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun