Dialoog-monoloog lisab usutavust. Mõjub vaid siis, kui on läbinisti huvitav. Värskus, originaalsus ja kujundirikkus. Kuidas parandada reklaami meeldejäämist? · Stiimulid, mis soodustavad visuaalset kujutlust parandavad meeldejätmist. Kui tekst on väikse kujutlusväärtusega, siis pildi kasutamine lihtsustab vahetut ja hilisemat toote omaduste meenutamist. · Meeldejäämine on parem, kui info seostub enda ja varasemate kogemustega. · Mnemoonilised võtted (riimid ja alliteratsioon). · Kokkupressitud kõne kasutamine. · Kordused. · Mida suurem reklaami naudinguline väärtus, seda parem meeldejäämine. · Äratundmine on efektiivsem kui meenutamine. Äratustehnikad paelumistehnikad Linnar Priimägi: ,,Reklaami vastuvõtjale ei tule ette sööta valmis mõttetööd, vaid ülesanne, mida lahendades ta muutuks reklaami kaasloojaks. Kui inimene on
Linn vastandub maale, nt London ei ole Inglismaa ja Moskva ei ole Venemaa. Linn asub peaaegu alati tsivilisatsioonide piiril (väga ksenofoobse kultuuri puhul võib ka tsentris olla). Kolooniate pealinnad on alati mere ääres, mandri keskel olev pealinn tähendab iseolemist. Linn on inimene (tal on nimi) ja naissoost (aga mitte ema, vaid pruut). Linnas tekivad kiri ja bürokraatia. Traditsioonilises kultuuris kirja ei teki, heal juhul piktograafiline, aga need on ainult mnemoonilised märgid (mälu on äärmiselt oluline, see on identiteedi võti). Kirjakeele tekkega kasvab plahvatuslikult tekstide hulk. Samas on kindlasti vaja materjali, millele saaks kirjutada. (Erand - inkade kultuur, kus linnad tekkisid, aga kirja mitte. Samuti ei vastandunud neil maa- ja linnaelu.) Maarahva mälu on seotud loodusega (maastikuga), seda käsitletakse kui teksti. Kultuur indentifitseerib end läbi maastiku. Seda infot taastatakse ja korratakse rituaalide käigus
olemasolevaid funktsioone (konkreetselt Java puhul on need jagatud pakettidesse ja klassidesse, aga sellest hiljem...). Programmeerimiskeeltest Eesmärk: mitte töötada riistvara terminites, muuta programmeerimine universaalseks (sõltumatuks konkreetsest arvutitüübist). · masinkood - konkreetse protsessori käsud kahendkujul, elektroonika tase · assembler - madaltaseme programmeerimiskeel, käskude koodid on mnemoonilised (näit. ADD, DIV, MOV, ...), operandide ja aadresside jaoks saab kasutada nimesid, saab deklareerida andmeid, programmi võib varustada kommentaaridega, ... · universaalsed programmeerimiskeeled (ei sõltu protsessori käsustikust) e. kõrgtaseme keeled, saab liigitada paradigma alusel · keskkonnad tööks valmiskomponentidega, võimaldavad "liimida" valmiskomponendid tervikuks
Mõtestatud kordamine- pikaajaline mälu Jaotatud õppimine ja kordamine Hermann Ebbinghaus ( 1850-1909) Mällu salvestamine ehk kodeerimine Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta) Mnemoonika Näiteks: Rihõksesupelii - süstemaatilised rühmad Anne-Ly Padrik HT-16 APJUSENO kuud, milles on 30 päeva aprill, juuni, september, november Mälu e mnemoonilised tehnikad ( Henry Roediger) Jutumnemoonika- pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke Erakordse mäluga inimesed, sünesteesia MÄLUTEHNIKA e. mnemoonika On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst). Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne - (Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde
omakorda sellest, kuidas vastav informatsioon on meelde jäetud. 19. Erinevad lähenemised õppimisele. Mehhaaniline e. Mõtestamata kordamine tavaline lühimällu salvestamine mõtestatud kordamine pikaajalisse mällu salvestamine jaotatud õppimine ja kordamine- kui õppida osade kaupa on asi efektiivsem. Asi peitub selles, et erisugune kontekst erinevatel õppimiskordadel aitab materjali kinnistumisele kaasa. Mnemoonilised ehk mälu abistavad tehnikad subjektiivne organiseeritus ja objektiivne organiseeirtus, mille abil luuakse seoseid ja süsteem õpitavas informatsioonis. Vajab pikemat treeningut, sest muidu on suhteliselt vähe efektiivne. 20. Arenguteooriad Freud, Erikson, Piaget, Kohlberg. FREUD Teooria üldised põhimõtted: · Inimese käitumist juhivad alateadlikud soovid ja mälestused, mida ei saa ühiskonna moraalinormide tõttu otseselt välja elada