2. Kes on Maa nnistuse peategelased? Iisak aga ka Inger. 3. Kes oli Oliine? Ingeri kauge sugulane 4.Kes oli Geissler? Ta oli lassman 5. Mitu last oli Iisakul ja Ingeril ? Neil oli 5 last ( koos sellega kelle Inger ra tappis) 6. Miks Inger oma lapse tappis? Sest lapsel oli jnesemokk ja ta vihkas seda ,sest tal endal oli ka jnesemokk. 7.Kuhu lks Ingeri ja Iisaku vanem poeg Eleseus? Ameerikasse 8. Mitu aastat oli Inger vanglas? Talle mrati 8 aastat, kuid ta sai varem vlja. 9. Millised sndmused mjutasid Kaugemaa rahva elu (nim 3)? 1.) kui Ingeril ja Iisakul sndisid lapsed 2.) Inger lks vangi 3.) Tmehed/kaevurid mgedest tulid Kaugemaale. 4.) Inger lks ninakaks/lbeks ja Iisak kolis vlja. 10. Kirjelda lhemalt sulle enim meelde jnud sndmust?Mulle ji enim meelde see ,kui Inger oli rase ja laplane nitas talle jnest. Kui laps sndis siis oli tal jnese mokk. Inger sai nii vihaseks , et tappis lapse ra. Et Iisak aru ei saaks pani Inger khupeale padja ja hakkas selle sisu vhendama.
Diktaatorid lubasid juga maade ebaigluse taastada. 4. Majanduslikud raskused - demokraatid ei suutnud rahvast majanduskriisist vlja tuua, karmikelised valitsused lubasid kik paremaks muuta ja rahvas uskus neid. 5. Terav riigisisene vimuvitlus - poliitiliste erakondade omavaheline uhkustamine ei meeldinud rahvale 6. Valimisknnise puudumine - hiris erakondade paljusus,raskendus seaduste rakendamine. Diktaatorid kasutasid parlamendis seda olukorda ra igustades diktaktuuri ja nii mjutasid ka rahvast.Rakendati seadus - parlamenti psemiseks peab olema vhemalt 5% hltest(valimisknnis) Autoritaalsed ja totalitaarsed diktaktuurid 1. autoritaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, rahva igused puuduvad 2. totalitaalne diktaktuur - vim on he isiku vi vikse rhma ksutuses, inimesteiguste kuritarvitamine, kditamine ja surmalaagrid. kik peab olema kindlalt reeglite kohaselt ( Saksamaa ja Nukogude riik, mjutas paljusid euroopa riike )
vlu stiliseerivas privitivismilheduses.Eskiisid muudab huvitavaks kahe vastandliku faktori kujutamise katse ,mis kauni tardumuse poosina jdvustab staatikat ja teisalt osutab toimuvale vi eelseisvale aktiivse ju rakendamisele. Niisugune on ka Siuru III albumi kaanepilt kidikute rebijast.Metznerlik on pateetilise pea joonistus,kus philine on no ilmekus.Starkopfi primitivistlikud joonistused kuuluvad ekspressionismi varasemate avalduste hulka eesti kunstis.Nii joonistustes kui ka plastikas mjutasid teda kaks vastandlikku eeskuju-Metzner ja Lehmbruck.Vib oletada,et nende kontrastsus-jik demonstratiivsus ja teisalt tundlik hingestatus-sai omalt poolt takistuseks valiku tegemisel kummagi kasuks ja kiirendas realismi siirdumist.Starkopfi skulptuuristiili ji sellest ajast siiski psivaid eelistusi:vormis silueti lakoonilisus,kompositsiooni suletus,ka lihvimata graniidi kui koredusega detailset vormi hajutava materjali valik kasvas vlja ekspressionistlikust kunstikogemusest.
ka teisi phjusi - stalinlikud repressioonid, rikaste talupoegade, s.t. kulakute hvitamine, mobilisatsioon Teise maailmasja ajal, mis viis stta kladesse alles jnud mehed. Prast Teist maailmasda kahanes idadiasporaa vaatamata uutele ja arvukatele, peamiselt sunniviisiliselt saabunud eestlastele edasi. Kokku judis 1941. ja 1949. aasta kditamiste ja Punaarmee mobiliseerimise tagajrjel Nukogude Liitu umbes 50 000 eestlast. Aastaid 1950-1991 iseloomustas eestlaste arvu jrkjrguline kahanemine - seda mjutasid muuhulgas nii tagasirnne kui sulandumine venelastega (segaabielud, poliitiline suund riigis). Eestlaste arv Venemaal toimunud rahvaloenduste likes Rahvus (tuhandetes) Aasta 1926 1939 1959 1970 1979 1989 2002 Rahvastik kokku 100623 108262 117534 130079 137410 147022 145167 Eestlased 150 130 79 63 56 46 28 Setud ... ... ... ... ... ... 0,2 Vene Fderatsiooni 2002. aasta rahvaloenduse andmetel lugesid ennast eestlasteks 28 113 inimest, setudeks 197 inimest ja kaks olid ennast kirja
sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid parlamendi- valimised, mille vitsid liberaalid
sajandi esimesest poolest alates. Osavtt Esimesest maailmasjast tähendas aga vähemalt ajutist isolatsioonipoliitikast loobumist. 1919.aastal jäi USA isolatsinistide survel eemale Rahvasteliidust ning keeldus ratifitseerimast Versailles' rahulepingut. Sellele vaatamata üritasid Ühendriigid 1920.aastail varasemast rohkem osaleda Euroopa asjades. Eriti puudutas see majandusküsimusi. USA oli üks Briandi-Kellogi pakti algatajaid. 1930.aastate Washingtoni välispoliitikat mjutasid majanduskriis ning uue maailmasja puhkemise oht. 1935.aastal veti vastu neutraliteediseadus, mis eeldas Ühendriikide mitteosalemist Euroopa poliitilistes liitudes. Isolatsioonipoliitika jäi määravaks USA välispoliitiliseks suunaks kuni II MS alguseni. ITAALIA 1920ndatel fasistliku riigi kujunemine Esimese maailmasja lpetas Itaalia vitjate poolel, kuid oli kige väljakurnatum neist: viis kige arenenumat provintsi olid laostatud, valitses tööpuudus. 1915.aastal toimusid
Humbert Humbert oli kena mees kes muutis kik naised nrgaks oma vlimusega. Ta sai endale naiseks oma armastatu ema kuna teine liiga noor, et endale naiseks vtta ! Ta ise arvas, et tema perverssuses on sdi see , et ta noorena Annabelliga (noorplve armastus) ei saanud koos oma unistusi tide viia. Ja muidugi mjutas tema elu noor Dolores kellesse ta koheselt armus. Dolores ehk Lolita tles tema kohta:" Sa oled pervertne vanamees ja vgistasid minu." See lause peaks paljugi tlema. Kige rohkem mjutasid tema otsused Lolitat kuna tema ju pidi prast ema surma Humbetiga jma ning teda taluma. Mulle ei meeldinud tema perverssus ja see et ta Lolitat koguaeg ahistas vi kskis ta midagi teha, kuid kui poleks seda olnud poleks sellel raamtul mtet olnud. Muidu oli kik korras. Temast tegi teose thtsama tegelase see , et tema kirjutas selle raamatu Lolita ja enda le- elamistest. Muidugi seda raamtut saime me alles lugeda siis kui ta oli juba surnud.
Muusikahingu Moskva osakonna direktoriks. Lisaks loomingule kis ta dirigeerimas Venemaal ja Lne-Euroopas. 80-ndatel, 90-ndatel aastatel kirjutas ta niteks ooperid "Masepa", "Vlutar", "Padaemand", "Jolanthe" ja balletid "Uinuv kaunitar", "Phklipureja". "Phklipurejas hendab Taikovski ooperlik-smfoonilise printsiibi nukuteaterlike joontega. "Padaemandat" peetakse koos "Jevgeni Oneginiga" helilooja parimateks ooperiteks. Taikovski nende aastate looming oli eelnevaga vrreldes dramaatilisem, seda mjutasid tolleaegsed vene intelligentsi meeleolud. 1891. aastal viibis ta Ameerika hendriikides. 1893. aastal valiti ta Cambridge'i likooli audoktoriks. Oma elu viimasel kmnel aastal li ta oma geniaalsed 5.- ja 6. smfoonia, ooperid: "Maseppa", "Padaemand", "Jolanthe", balletid: "Uinuv kaunitar", "Phklipureja" jpm. Looming muutus jrjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja leelamised mrasid paljude Taikovski teoste sisu. Taikovski suri 6. novembril 1893.aastal Peterburis.
Hupel saatis nited eesti rahvalauludest koos noodinidetega ka Saksamaale, kus Johann Gottfried Herder need 1779. aastal oma antoloogia "Volkslieder" II osas saksakeelses tlkes avaldas. 19. sajandi alguses svenes huvi eesti keele vastu veelgi ning mned baltisakslased proovisid luua ka eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapraste viisidega. Samuti puutusid eestlased ikka tihedamalt kokku saksaprase muusikaga ning matkisid seda meelsasti. Eestlaste lhenemist saksaprasele muusikale mjutasid tublisti ka kool ja kirik. Heliloojate I plvkond (sndinud 1845-1865) Eesti heliloojate esimesse, rkamisaegsesse plvkonda kuulusid peamiselt koorimuusika loojad, kes kirjutasid laule eesti kooridele. Esimesed koorilaulude loojad - Kunileid, Saebelmann, Thomson - olid elukutselt koolipetajad ja kstrid, kes olid hariduse omandanud Valga seminaris. Erakordselt aktiivne tegelane eestlaste muusika- ja kultuurielus oli muusikas iseppinu Karl August Hermann.
islamiriike. Mongolid omasid mitmesuguseid mjusid islamimaailmale. hest kljest hvitati suur osa selleks ajaks kujunenud islamimaailma suurusest, enam kunagi ei saadud tagasi endist mjuvimu. Sjas oli hvitatud enamik raamatukogusid, purustati moeesid, majandus oli kaoses, usuline areng peatus. Teisest kljest, islami usk silis kigil vallutatud aladel. Isegi mongolid hakkasid seda le vtma, tsi kll, alles 40 aasta prast. Mongolid mjutasid ka trgi keele levikut. Nimelt oli neil vaja sdureid ja peamiselt said vitlejateks trklased. Sdurite kaudu levis vallutatud aladel trgi keel. Selleprast ongi tnane Aserbaidaan trgikeelne. Tnu mongolitele said trklased endile pssirohu valmistamise saladused, mis oli oluline tulevikus. 6. Suured islami impeeriumid Nende tekke phjustas mongolite administratiivse korralduse kollapseerumine 14. ja 15. sajandil. Thtsamad olid Ottomani, Safavidi ja Mughali impeeriumid. Kui
annaabi.ee 
