eeldanud. 11. Selgitage tõefraasi üldistavat ja performatiivset funktsiooni? Üldistav: Tõefraas on üleliigne, kui on omistatud funktsioon ühele antud lausele (nt. on tõene, et Caesar mõrvati = Caesar mõrvati) aga on vajalik lause puhul, mis pole antud (nt. kõik, mida Newton ütles, on tõene - kõik, mida Newton ütles - ?) Performatiivne: fraasil ,,on tõene" on ka väljenduslik otstarve, mis funktsioneerib üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei tea...) 12. Esitage deflatsionismile vähemalt kaks etteheidet! Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus. Hüpoteetilised otsustused: nt, kui on tõsi, et päike paistab, siis... 13. Selgitage tõefraasi pimekasutuse probleemi! 3. TEADMINE 1. Millega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia ehk teadmusteooria tegeleb taju, mälu, loomusega. Epistemoloogilised küsimused on: mis on teadmine
kõik, põhiliikideks eepikat, lüürikat ja dramaatikat ehk draamakirjandust, kuid on ka teisi liigitusi mida Newton ütles, on tõene - kõik, mida Newton ütles - ?) ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähendus on ilukirjandus see osa kirjandusest millel ei pea Performatiivne: fraasil ,,on tõene" on ka väljenduslik otstarve, mis funktsioneerib üllatuse, olema tõe väärtust, mis on ka ilukirjanduse ja filosoofia suurim erinevus. Filosoofiat ja kahtluse, mitteuskumise väljendajana (on see ikka tõsi, et..; no kui see on tõsi, siis ma küll ei ilukirjandust ühendab ilmselt kõige rohkem huvi maailma tunnetamise vastu. Filosoofia tea...) opereerib tavaliselt loogikaseadustega, ilukirjandus kasutab aga kujundlikku keelt. 10.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust. 6.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne. Tõde on juba iseenesest tähtis, inimeste jaoks väärtus
Pascal elas oma õest kauem vaid 10 kuud, arvatavasti tuberkuloosi ja maovähi koosmõjul suri ta 19.augustil 1662, olles vaid 39 aasta vanune. Pascal on tuntud oma neljase uskumise ja jumala olemasolu kombinatoorika poolest. Need neli varianti on 1. uskuda kui jumal on olemas 2, uskuda, kui jumalat pole olemas 3. mitte uskuda kui jumal on olemas 4. mitte uskuda kui jumalat pole olemas Pascali järgi annavad kaks viimast, st mitteuskumise varianti inimese jaoks kas neutraalse või negatiivse tulemuse, seevastu kaks esimest uskumise varianti positiivse tulemuse. Seega on inimese jaoks mõistlik igal juhul uskuda. Pascal pidas teaduslikku maailmakäsitlust piiratuks ja võimetuks lahendama inimese olemasolu põhiküsimusi. Teadus peaks küll kasutama matemaatilist meetodit, kuid see ei haara absoluutsust. Religioon ja selle vaated ei põhine rationaalsetel argumentidel ning neid ei
F. Strawson (1950): ütelda, et “p on tõene”, ei ole tegelikult väitmine selle väite (p) kohta, vaid sooritada selle väitega kinnitamise, nõustumise tegu. 4) Väljenduslik otstarve: Strawson: fraasil “on tõene” veel ka väljenduslik otstarve: - “on see tõsi, et …” - “on see ikka tõene, et …” - “kui see on tõsi, no siis ma küll ei tea” “tõene” funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana. 2 4. TEADMINE II 1. Mis on propositsiooniline (e. et-teadmine) teadmine? Moodusta näide. “Ma tean, et loeng toimub Narva kolledži uues majas” “Ma tean, et 8 : 2 = 4” “Ma tean, et Viire Viirus-Katk on minu perearst
Siiski ei väida deflatsionism, et tõefraas on mõttetu. Tõefraasil on stilistiline, üldistav, kinnitav ja väljenduslik otstarve. stilistiline jms – rõhutav, stilistiline, süntaktiline üldistamine – ühele lausele omistatuna on tõefraas üleliigne, aga on vajalik lause puhul, mis pole antud. kõik, mida Newton ütles, oli tõene ei ole sama mis kõik, mida Newton ütles. kinnitamine ja nõustumine väljenduslik – funkstioneerib üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajana. Kriitikat: - Hüpoteetilised otsustused: Geach ja Searle eristasid hüpoteetilisi ja kategoorilisi otsustusi. Hüpoteetilistes otsustustes ei ole sõnal „tõene“ kinnitavat rolli. (Kui p on tõene, siis q). - Tõde kui väärtus: Wright: deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga. Kui väidab, et tõde pole midagi tähtsat, siis see ei seleta, miks me tõest lugu peame. Kui seletaks, satuks samadele tõeteooria radadele, mida juba kaua aega käidud on. 5. loeng
väite (p) kohta, vaid sooritada selle väitega kinnitamine, nõustumise tegu. Nt: kui keegi ütleb, et ,,on tõsi, et sajab" siis, keegi kinnitab, et sajab. 46. Väljenduslik otstarve Strawson: fraasil ,,on tõene" veel ka väljenduslik otstarve: - ,,on see tõsi, et ..." - ,,on see ikka tõene, et .." - ,,kui seeon tõsi, no siis ma küll ei tea" ,,tõene" funktsioneerib siin üllatuse, kahtluse, mitteuskumise väljendajane ( a la ,,tõesti vä") 46. Hüpoteetilised otsused Peter T.Geach (1960) ja John R.Searle (1962) eristasid kategoorilisi ja hüpoteetilisi otsuseid. Hüpoteetilistes otsustes (,,kui p on tõene siis, Q) ei ole sõnal ,,tõene" kinnitavat rolli. Näide: ,,on tõsi, et päike paistab" ,,kui on tõsi, et päike paistab, siis.." 47. Tõde kui väärtus Crispin Wright (1992):deflatsionist seisab vastakuti dilemmaga.
annaabi.ee 
