Õigus kandideerida Riigikokku. Õigus kandideerida Presidendiks. Ühiskonna sektorid: Avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Erasektor (eraettevõtted) Mittetulundussektor (kodanikuühendused)/ kolmas sektor, vabakond, kodanikuühiskond Kodanikuühiskond- Ühiskond, kus inimese põhiõigused ja - vabadused on kaitstud ning kus tal on võimalik poliitilisi otsuseid mõjutada. Mittetulundusühing: Mittetulunduslikel ja põhikirjas sätestatud eesmärkidel loodud ning liikmelisusel põhinev õiguslikult registreeritud organisatsioon. Sihtasutus: Ei põhine liikmelisusel ning moodustatakse vara haldamiseks ja/või kasutamiseks asutamisel määratud mitteärilisel otstarbel. Seltsing: Registreerimata mittetulundusühendus, mis ei ole iseseisev juriidiline isik, vaid põhineb osalevate juriidiliste ja/või füüsiliste isikute omavahelisele (suulisele või
reguleeritakse nende asutamist, tegevust ja lõpetamist.57 Põhiseaduse §-s 31 nimetatud õigused on tihedalt seotud PS §-s 32 reguleeritud omandiõigusega (aktsiad, ühingu vara jne) ning PS §-s 113 reguleeritud maksuõigusega (maksustamine kui ettevõtlusvabaduse piirang).58 Ettevõtlusvabadus on seotud ja kattub osaliselt PS §-s 29 sätestatud õigusega valida tegevusala ja elukutset.59 Kui PS § 31 kaitseb ühinemist tulunduslikel eesmärkidel, siis PS § 48 ühinemist mittetulunduslikel eesmärkidel.60 Põhiseaduse § 48 lg 1 esimese lause kohaselt on igaühel õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse. Ka PS §-st 48 tulenevat ühinemisvabadust tohib piirata kooskõlas PS §-s 11 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega.61 Sarnaselt PS §-ga 31 peab riik ka siin looma õigusliku keskkonna62: „Ühinemisvabaduse kasutamine Põhiseaduse tähenduses eeldab mittetulundusühingute erinevaid õiguslikke vorme vastavalt koonduvate
Demokraatlik poliitiline kultuur: Sallivus ja lugupidamine: eri vaadete aga ka laiemalt ühiskondlike erisuste suhtes Usaldus: nii kaaskodanike kui valitsusinstitutsioonide vastu Kokkuleplus: soov kokku leppida ja usk kompromisside tõhususse Vabariiklik individualism: suutlikkus tegutseda iseseisvalt ent osata arvestada ühiskonna huve Arutlev suhtumine valikutesse: Kõigi kodanike osaluse väärtustamine Kodanikeühiskond - > aktiivne, vabatahtlikkuse alusel ja mittetulunduslikel eesmärkidel inimrühmade huvide esindamiseks ja kaitsmiseks kujunev isetekkeline suhtevõrgustik, mis toetab õiguskorda ja hea valitsetuse tavasid ning on seeläbi demokraatliku elukorralduse keskseid tugisambaid, see on riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatu ühiskonnasfäär, milles sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd, edendamaks oma huve ja väärtusi Avarama käsitluse kohaselt on kodanikeühiskond selline ühiskonnakorraldus,
AS on loodud suuremahulise ettevõtte jaoks, seal on oma juhatus,nõukogu,autiitor —selleks, et kontrilloda juhatuse tegevust. OÜ Organite pidamine liiga kallis, mõtekas pidada neid kui on suurem kapital ja rohekm kontrolli. Tulundusühistu- (tarbijateühistu,garaaziühistu). Ühistu on mõeldud oma liikmete tegevuse toetamiseks. SA-sihtasutus, fond, (avatud eesti fond), tegeleb, eesmärgistatud vara.Liikmeid pole, vara, mida jagatakse. MTÜ-mittetulunduslikel eesmärkidel loodud juriidiline isik. Avalikõiguslikud juriidilised isikud: Riik- Eesti Vabariik KOV üksus- linn või vald Muu juriidiline isik-seaduse alusel loodud muu juriidiline isik. FIE-füüsilisest isikust ettevõtja-üheinimese ettevõte. Politseid kui isikut olemas ei ole on EV. Munitsipaalpolitsei isikuks on Tallinn. KAASUS:10klassi õpilane lõhub ära Tallinna Reaalkooli akna? Kes maksab? 1) 10 klassi õpilane; Tallinna Reaalkool 2) Aken
et kontrillida juhatuse tegevust. Miks OÜ asemel peetakse tihti AS-e? 159. OÜ Organite pidamine liiga kallis, mõtekas pidada neid kui on suurem kapital ja rohekm kontrolli. 160. Mis on tulundusühistu? (ntks. tarbijateühistu,garaaziühistu). Ühistu, mis on mõeldud oma liikmete tegevuse toetamiseks. 161. Mis on SA ehk sihtasutus? fond, (nt. avatud eesti fond), mis tegeleb, eesmärgistatud varaga. Liikmeid pole, on vara, mida jagatakse. 162. Mis on MTÜ? mittetulunduslikel eesmärkidel loodud juriidiline isik . 163. Nimeta avalikõiguslikud juriidilised isikud? Riik, KOV üksus, muu juriidiline isik. 164. Mis on Riik? Eesti Vabariik antud juhul 165. Mis on KOV üksus? linn või vald 166. Mis on muu juriidiline isik? seaduse alusel loodud muu juriidiline isik. 167. Mis on FIE? füüsilisest isikust ettevõtja-üheinimese ettevõte 168. LAHENDA KAASUS::10klassi õpilane lõhub ära Tallinna Reaalkooli akna? Kes maksab?
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks (SAS § 1 lg 1). Sihtasutus on ainsaks eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks olevaks asutuseks. Sihtasutus asutatakse ka asutamisotsusega või testamendi alusel. Sihtasutus tegeleb põhikirja alusel. Seoses liikmete kui kõrgeima juhtimisorgani puudumisega sihtasutuse puhul saab sihtasutuse puhul korporatiivsest juhtimisstruktuurist rääkida piiratud ulatuses. Mittetulundusühing (MTÜ) on loodud mittetulunduslikel eesmärkidel e ei soovita teenida tulu. Isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärk või põhitegevus ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine (MTÜS § 1 lg 1). Mittetulundusühing omab korporatiivset struktuuri. MTÜ saab asutada ja tal peab olema vähemalt kaks liiget. MTÜ-l puudub kapitalinõue. Erinevalt äriühingutest on välistatud kasumi jaotamine liikmete vahel. Äriühing on ühing, mis taotleb kasumit. Äriühingud ei ole sihtasutused ja MTÜ-d.
annaabi.ee 
