Sooleummistus X Soolekeerd X Gastroenteriit, ka parvoviirusest X tingitud Reproduktiivne trakt Püometra (mädaemakas) X Prostatiit (eesnäärme äge X X põletik)/eesnäärme abstsess Emaka/munandikeerd X Kuse trakt Ummistus X Äge põletik (nefriit) X Peritoneaalõõnes Peritoniit X Mittetraumaatiline verejooks X kõhuõõnde Kõhuõõne kasvajad Ummistav mass kõhuõõnes X Kõhuõõne kasvaja rebend ja X X verejooks kõhuõõnde Muud Põrnakeerd X X Sapijuhade ummistus X 5 Pankreatiit (kõhunäärme X X põletik)/ kõhunäärme abstsess 6
· reageerib hästi toidukoormuse piiramisele, eriti kui koos sellega väheneb ülemäärane kehakaal. Tänapäeval on diabeedi uute ravivõimaluste uurimissuunad järgmised: 1. I tüüpi diabeedi ärahoidmine (preventsioon) kõrge haigestumisriskiga isikutel. Käimas on uuringud, kus preventiivseks raviks kasutatakse insuliini, nikotiinamiidi jt. aineid. Esimestest tulemustest saab rääkida mõne aasta pärast. 2. Mittetraumaatiline (ilma nõelatorketa) veresuhkru mõõtmine. Aparaadid on välja töötatud, kuid vajavad veel täiustamist. Selle töö tulemusel võiks 5-10 aasta pärast sündida aparaat, mille peened sondid on viidud naha alla, kus toimub pidevalt veresuhkru taseme mõõtmine ja insuliini manustamine vastavalt vajadusele. 3. Kõhunäärme või selle saarekeste siirdamine. Kõhunäärme siirdamine toimub juba täna,
Kehaline aktiivsus (KA) ja tervis: KA langetab südame-, veresoonkonna haiguste esinemissagedust ja suremust (suitsetamine, toitumisharjumused), kehalise aktiivsuse ja südame veresoonkonna haiguste vahel sõltuvuslik seos- soodne toime alates 500 kcal nädalas kuni 3500 kcal nädalas. Oluline KA juures on aeroobne treening, mille sagedus 3-5 korda nädalas. Äkksurmad spordis: Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral ohver kaotab teadvuse lühikese aja jooksul pärast ootamatute haigusjuhtude tekkimist. Äkksurma sagedus 0,1%-0,2 % aastas. Spordiga tegelemise ajal äkksurma oht mitmekordne, eriti 35-64 aastaste vähe liikuvate meeste puhul. Regulaarselt treenivate inimeste äkksurma oht oluliselt väiksem, kuni 60%. Äkksurma risk tõuseb vanusega, meestel sagedasem kui naistel. Suhteliselt harvad kuni 40 aastaste seas. 35-40 aastate seas äkksurm seotud kaasasündinud südamehaigustega
optimaalse mahu ja intensiivsuse osas kindlasti järgida. Just südamehaiguste korral tuleb spordiga väga ettevaatlik olla. Regulaarselt ja metoodiliselt õigesti spordiga tegelejal suurenevad südame maht ja kaal, kuid just südame vasaku vatsakese seina olulisel pak- senemise juhul peaks kindlasti minema arstli- kule kontrollile. Sporti ei tohi kindlasti teha, kui lisaks esineb veel mõni muu haigus (palavik jm). SÜDAME ÄKKSURMA PÕHJUSED Äkksurm on mittetraumaatiline surm, mille korral surm saabub lühikese aja jooksul (enamasti 16 tunni jooksul) pärast ootamatute haigusnähtude tekkimist. Äkksurma esinemissagedus on 0,10,2% aastas, 12% kõigist loomulikest surmadest on ootamatud ja neist 88% põhjuseks on süda ja veresoonkond. Südame äkksur- madest moodustab 80% südame isheemiatõbi. Spordiga tegelevatel inimestel on äkksurmaoht märgatavalt väiksem kui spordiga mitte tegelejatel. Olulisemad äkksurma põhjused: · südame isheemiatõbi,
palavikke. Need on haigused, mida Eestis looduslikult ei esine ja mille sissetoomist riiki tuleb igati tõkestada. Nende haiguste tõrje peab käivituma viivitamatult, ootamata diagnoosi täpsustamiseks vajalike eriuuringute tulemusi. Võimalikud viited/vihjed/indikaatorid eriti ohtlikele nakkushaigustele on järgmised: haigestunu või surnu on viibinud hiljuti Aafrikas, Aasias, Kesk- või Lõuna-Ameerikas; esinesid palavik, lööve, paised, mittetraumaatiline veritsemine, kõhulahtisus või ikterus; oli kokkupuude näriliste (nt elus või surnud rotid laevas) või putukatega. Kui on tekkinud kahtlus, et patsiendil on ohtlik nakkushaigus, tuleb kasutusele võtta kõik isikukaitsevahendid, mis on kaasas, kui seda pole juba tehtud. Enne isikukaitsevahendite kasutuselevõtmist tuleb eemaldada kasutusel olnud kindad ja käed desinfitseerida. Kindad tuleb kehavedelikega saastumise korral vahetada, et mitte ise kinnastega
annaabi.ee 
