varu jääkide muutus + oma tarbeks valmistatud põhivara kapitaliseeritud väljaminekud); 3) eraldi kajastatakse materiaalsed ja tööjõukulutused kui olulise tähtsusega , ettevõtte tulupotensiaali määravad tegurid; 4) eraldi näidatakse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestise summa, mis iseloomustab ettevõtte sisefinantseerimise võimet. Puudused: 1)Kuna kulud on toodud elementide lõikes, pole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Skeem 1 käsitleb kõiki kulusid perioodikuludena. 2) Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide suurenemise käsitlemine ärituluna adekvaatselt netokäibega. Eelnevast lähtuvalt võib skeem 1 alusel äritulu saada isegi midagi müümata. Skeem 2 on kulud esitatud tehnoloogilisest järgnevusest lähtudes, vastavalt kulude funktsioonidele ja kulukohtadele. Koostatakse käibekulumeetodil - ei vastastata aruandeperioodi müügitulule
18. Eelarvete kirjete prognoosimise meetodid. Kõige levinum on % meetod, mitu % moodustab üks kirje teisest. Erivormiks on kasvumäärade meetod. Suhtarvude meetod. Kasvumäär – parameter – finantsotsus – valem. 19. Kasumieelarve skeem 1 peamised erinevused skeemist 2. Skeem 1 on lihtsam ja arusaadavam, infot saadakse otse tulude ja kulude kontodelt. Esimeses on esitatud tööjõukulud, kuid teises ei ole. Skeem 2 puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. 20. Müügikäibe planeerimine. Prognoos mis tehakse kõige esimesena, sest sellega seonduvad hästi palju prognoosivead ja kasutatakse kasvumäära meetodit. Kasvumäära valikul tuleb arvestada nii ettevõttesiseseid kui ka –väliseid tegureid. Väline tegur – inflatsioon. Sisene tegur – hinnakujundus. 21. Mille järgi planeeritakse kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesugused tegevuskulud?
Valitud skeem fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Mõlema skeemi järgi leitud tulem on ühesugune, kuid erinev on kulude ja tulude võrdlemise metoodika. Erinevused puudutavad äritulude ja ärikulude arvestust. Skeemi 1 alusel käsitletakse kõiki kulusid perioodikuludena ja need on jaotatud olemusest lähtuvalt st. materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu jne. Kulud on toodud elementide lõikes ja seetõttu pole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Skeemi 2 alusel on kulud liigendatud vastavalt nende funktsioonile ettevõttes nt. tootmiskulud, turustuskulud, üldhalduskulud jne. Ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Kahe skeemi võrdlusel on teine skeem informatiivsem ja annab suuremad võimalused ettevõtte analüüsimiseks (näiteks omahinna arvutamiseks). Kergemini mõistetav juhtidele. Esimese skeem on aga arusaadavam ja selle skeemi põhjal aruande koostamine on raamatupidajale
Valitud skeem fikseeritakse raamatupidamise sise-eeskirjades. Mõlema skeemi järgi leitud tulem on ühesugune, kuid erinev on kulude ja tulude võrdlemise metoodika. Erinevused puudutavad äritulude ja ärikulude arvestust. Skeemi 1 alusel käsitletakse kõiki kulusid perioodikuludena ja need on jaotatud olemusest lähtuvalt st. materjalikulu, tööjõukulu, amortisatsioonikulu jne. Kulud on toodud elementide lõikes ja seetõttu pole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Skeemi 2 alusel on kulud liigendatud vastavalt nende funktsioonile ettevõttes nt. tootmiskulud, turustuskulud, üldhalduskulud jne. Ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Kahe skeemi võrdlusel on teine skeem informatiivsem ja annab suuremad võimalused ettevõtte analüüsimiseks (näiteks omahinna arvutamiseks). Kergemini mõistetav juhtidele. Esimese skeem on aga arusaadavam ja selle skeemi põhjal aruande koostamine on
funktsioonidele. Skeemi 1 rakendavad sageli vaiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa, aga ka suuremad ettevõtted majandusharudes, kus on kujunenud rahvusvaheliseks tavaks koostada kasumiaruannet lahtudes kulude olemusest, mitte nende funktsioonist. Esimene skeem on lihtsam ja arusaadavam, sest selle koostamiseks saadakse infot otse finantsarvestusest, s.o tulude ja kulude kontodelt. Selle skeemi puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. Seetõttu sobib antud skeem ettevõtetele, kus mittetootmiskulud on vaiksed, kuluarvestus on lihtne ning pole vajadust seda pidada tekkekohtade lõikes. Kasumiaruande skeem 2 on põhjalik ja informatiivne, kuid tal on oluline puudus. Ta soosib kulude kandmisel kasumiaruande erinevate kirjete vahel subjektiivsust. Antud probleemi valtimiseks tuleb ettevõtte raamatupidamise sisekorraeeskirjades kehtestada, missuguseid kulusid millisel kasumiaruande kirjel tuleb kajastada
annaabi.ee 
