Kliendid on enamasti rahulolematud just seetõttu, et nendega käitutakse neid sõltuvusse asetaval moel ehk mitteteeninduslikust mõttekultuurist lähtuvalt Kui teenindaja (teenindav organisatsioon) paneb kliendid oma käitumisega sundolukorda ehk sõltuvusse iseendist, siis ei saagi rääkida teenindamisest, tegemist on teenuste jaotamisega (osutamisega) ja jaotajaga (osutajaga), mitte teenindamise ja teenindajaga Klient on siiani sageli sunnitud leppima jaotaja (osutaja) mitteteenindusliku mõttekultuuri ja toimimisviisiga, ei ole pääsu, kui tahad teenust saada Teeninduskultuur Eesti märgina - Ka Läänes tehakse vigu ja kohtab halba teenindamist - Meie ei tohiks selle taha pugeda ja mitteteenindamist õigustada - Mei l ei ole Eiffeli torni, Alpe, Vahemerd... Kahe mõttelaadi (mõttekultuuri) erinevused Teenindusmõttelaad (vabadust austav) 1. Tunnustan igat klienti kui isiksust 2. Olen kliendikeskne. Prioriteediks on klient 3. Alustan esimesena kliendiga suhtlemist
Teenindaja muutus väga lõbusaks ja asus probleemi lahendama, ta ei hakanud klienti süüdistama, vaid võttis vastutuse pigem enda peale. Klienditeenindaja valdas ka teeninduskeelt. 30.september kassateenindaja oli teine isik. Ta küll alustas esimesena suhtlust, ent ta oli liialt vaikne, mis ei ole samuti hea. Tema puhul jäi tunne, et klient on tema jaoks indiviid, mitte isikus, ta lähtus iseenda mugavusest olles äärmiselt aeglane, sellest võib järeldada, et tegemist oli mitteteenindusliku mõttelaadiga. Samas oli alles pool tööpäeva läbi ja selline käitumine ei ole aktsepteeritav. 12.oktoober kassateenindajaks oli sama inimene, kes 29.septembrilgi. Selkorral ei olnud märkigi teeninduslikust mõttelaadist. Ta oli tõsine ja konkreetne, pigem tüdinud tööl olemisest ning üritas oma järelejäänud aja seal võimalikult vaikselt mööda saata. Ei naeratust, reageeris ka alles siis, kui klient oli ise suhtlema hakanud. Selkorral oli ka
...........................9 1.3.Riidepoe New Yorker teenindusliku mõttelaadi analüüs............................................10 2.Üldistav hinnang eesti teeninduskultuurile........................................................................11 SISSEJUHATUS Teadliku külastajana teenindusettevõttes. Selle töö eesmärgiks on välja selgitada ja võrrelda kahe riidekaupluse teeninduskogemusi. Selgitades välja kas nendes ettevõtetes kasutatakse teeninduslikku mõttelaadi või mitteteenindusliku mõttelaadi ning kirjeldada seda selle kohase sõnavaraga. Anda hinnang teenindusettevõtete mõttekultuuri põhimõtetele ning pakkuda lahendusi selle parendamiseks. Töö teises osas kirjeldatakse ka Eesti üldist teenindusolukorda ning tehakse ettepanekuid selle parendamiseks. Töö valmib praktilise uuringuna kahes ettevõttes, milleks on ühes kaubanduskeskuses asuvad kaks erinevat riiete poodi. Analüüs ja järeldused tehakse kui autor on külastanud mõlemat organisatsiooni viiel korral
tegutseda. Eesti teeninduse üheks kõige iseloomustavamaks tunnuseks on selle väga tugev kõikumine suurepärase ning olematu teenindamise (teenindamise puudumise) vahel. Võib tuua mitmeid põhjuseid, miks see nii on, kuid ilmselt on määravaks inimeste mõttelaad ehk teenindusest 1 arusaam ja teenindusse suhtumine. Teadmistest ja oskustest üksi ei piisa kehv teenindamine on valdavalt mitteteenindusliku mõttelaadi tulemus. Teenindusfilosoofia ehk teenindustarkuse olulisemateks alustaladeks on vabadus kui filosoofiline kategooria, terviklik ehk holistliline vaateviis ja iga inimese kui isiksuse tunnustamine ning austamine. Vabadus kui filosoofiline kategooria on teadlaste uurimisobjektiks olnud aastasadu ja seda on defineeritud väga erineval moel. Vabaduse positiivne tõlgendus hõlmab väga paljusid erinevaid inimeste sotsiaalseid ja poliitilisi õigusi.
Teenindusmõttekultuur (-mõttelaad) välistatakse tegevuste korraldamisel ja tegevustes klienti sõltuvusse asetamine e/v ja tema töötajate poolt. Kui aset sõltuvusse mitteteeninduslik mõttekultuur tegemist on teenuse jaotamisega (osutamisega) ja jaotajaga (osutaja) mitte teendindamise ja teenindajaga. TEKIB kohtustus teenust võtta ükskõik kuidas seda pakutakse. 21. Olulisem erinevus teenindusliku mõttelaadi ja mitteteenindusliku mõttelaadi vahel? +22. Nende kahe olemus. Teenindusmõttelaad e vabadust austav Mitteteeninduslik e sõltuvusse asetav, jaotav - Tunnustan igat kl kui isiksust - kl on olevus nt tähtam on dokumendi täitmine - Olen kl.keskne, prioriteet on klient - olen vahendikeskne - Alustan esimesena kl suhtlemist!! - regeerin kl nõudmisel
annaabi.ee 
