F. jagab inimpsüühika kahte osta: teadvus ja mitteteadvus. Mitteteadvus F.-i jaoks on individuaalne, ent mitte unikaalne. Mitteteadvus eksist. igala inimesel eraldi, aga see on korduv. (Jung – tema arust mitteteadvus ka kollektiivne.) Protsessid, mis toimuvad nii teadvuses kui mitteteadvuses, on inimestel samasugused. Teadvus – infovahetus maailmaga, mitteteadvus – allasurutud instinktid, tungid, soovid, ihad. Mitteteadvusest väljub pidevalt signaale, ei ole teadvuse kontrolli all. Mitteteadvust üritame alla suruda ja tsenseerida. Mitteteadvus ilmutab end vahel ise, üritame sellega toime tulla. Filosoofilisest aspektist Freudi teooria mitteteadvusest fundamentaalse kaaluga. Descartes ütleb: „kõiges, mis asetseb väljaspool meid, tuleb kahelda“ – ratsionalistlik „Mina olen“ – ei saa kahelda selles, kes kahtleb. „Cogito, ergo sum“ Inimesel privileeg teadvustada iseennast, enda eksistentsi. Hullumeelsus – mõistuse kaotanud inimene.
Levi-Strauss võttis selle strukturaalsest lingvistikast. 2. sarnaselt sellele struktuurile esinevad sugulusseosed. Sotsiaalsed seosed, nt. elukaaslase valimise struktuur. 3. järgnevalt on võimalik analüüsida mõtlemise vorme, nt. teaduse teooriad. 4. müütide teooriad. 5. ühiskonnateooriad. Sarnaselt Marxile ja Freudile seletab Levi-Strauss inimese arengut ühest allikast --keelest ( Marx pidas lätteks majandust ning Freud inimese mitteteadvust). Michel Foucault (1926-1984). Sõnad ja asjad (Humanitaarteaduste arheoloogia) 1966 Teadmise arheoloogia Kliiniku sünd 1963 Hullumeelsuse ajalugu 1972 Valvata ja karistada Seksuaalsuse ajalugu I Teada tahtmine 1974 II Lõbude kasutamine 1984 III Hool enda eest 1984 Foucault loomeperiood jaguneb kolme selgelt eristatavasse tsüklisse. Esimene, 60-ndatesse aastatesse jääv periood keskendub teadmiste arheoloogiale, mis näitab ära
Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese seksuaalelu ei alga puberteedieast, vaid juba varem; mõisted `seksuaalsus' ja `genitaalne' on erinevad
Unenäod alluvad: kokkusurumise ja tihendamise püüdele arvestamine inimese sisemise tsensuuriga, sümboliteks muutuvad egoistlikud ja seksuaalsed teemad andmestike teistkordne töötlemine arvestamine unenäo väljendusvahenditega Unenägude põhiline tegevus toimub nägemiskujunditel. Siin teoses toob Freud välja oma inimmõistuse kihtide jagunemise: teadvus, eelteadvus, mitteteadvus. Eel- ja mitteteadvust tõkestab barjäär, nii et ärkvel olles ei suuda inimene neid endale meenutada. "Unenägude..." kirjeldatakse ka Oidipuse kompleksi (naiste puhul Elektra kompleks) lapse alateadlik seksuaalne kiindumine oma vastassoost vanemasse. Soov saada armastust, tähelepanu. 3 "3 esseed seksuaalsusteooriast" raamatu põhitõed, mida Freud püüab tõestada: inimese
põhjus.Deleuze ja Guatarri soovitavad selliste üldistavate ning ühetähenduslike tõlgendusskeemide järgimisest loobuda ja loobuvad ka ise. Deleuzi ja Guattari risoomiteooria on oma olemuselt Freudi klassikalise psühhoanalüüsi kriitika. Deleuze ja Guattari järgi pole inimese suhtes ümbritsevasse aga midagi määratletut: ei ole jäävat, kindlat suunda või tähenduslikkust(nt. Oidipuse kompleks).Sellest lähtuvalt käsitlevad nad subjekti mitteteadvust positiivse ja loova nähtusena: ihaldava masinana.See kujutab endast iha kontseptsiooni, mida üseloomustab alati liikumine ja voolamine, see on pidevalt tekkimas ja põiklemas, kulgemas ja katkemas ning selle moodustavad erinevad liikumis- ehk pagemisjooned, Nii mooodustubki risoomne ja horisontaalne käitumis- ja mõtlemisskeem. Risoomse ülesehitusega on nt. Franz Kafka teosed.Traditsioonilise tõlgendusmudeli
annaabi.ee 
