Niilas vallandatakse kapitalstlikum komblel. Haakub EV talupidamisega, rõhutab Eesti riigi staatus, ei ole enam orjaaeg ja see tähendab ennekõik tööd. Kirjandusteksti uurimine „Igasuguse teksti vastuvõtmine on dekodeerimine“ (Umberto Eco) Kirjandusteksti uurimine on rekonstrueeriv tegevus, mis peaks välja jõudma müüdini (universaalideni). Tekstianalüüsi meetodeid 1. Psühhoanalüütiline meetod: Kuidas tekst võtab kuju (teadlike või mitteteadlike) psühhoanalüütiliste representatsioonide kaudu (teadvustamatus, tungid, ihad, hirmus, vajadused, konfliktid)? Kuidas teksti loomisel võivad olla tähtsad autori eluloos esinevad üleelamised, ihad kired, konfliktid, kompleksid, haigused (nt neuroos)? A. H. Tammsaare üliõpilasnovellid – kehalised kired asetusid vastamisi ühiskondlike konventsioonidega.
autoriga. Näiteks kus autor sündis, millises perekonnas kasvas, kus reisis jne. Need faktid peegelduvad autori loomingus. Positivism( teadslikkus, faktilisus) väidab, et kirjandusliku teksti tegemine on seotud 3 määrava teguriga: PÄRILIKKUS, KESKKOND, AJALOOLINE MOMENT ( E. Zola, Honore de Balzac) Kirjaniku biograafia s.t autori elu ja elutingimused põhjendavad tema loomingut. psühhoanalüütiline meetod( kuidas tekst võtab kuju, teadlike või mitteteadlike, psühholoogiliste representatsioonide kaudu-ihad, hirmud, vajadused, tegelastevahelised konfliktid)? Teine tasand: kuidas teksti loomisel võivad olla tähtsad autori eluloos esinevad üleelamised, ihad, kired, konflktid? retseptsiooniteoreetiline meetod. Kuidas lugeja loob teksti tähendusi ja millised on nende lugejate loodud tähenduste ja teksti omavahelised suhted? dekonstruktsioon- Kuidas üks või tene ideoloogia ilmneb tekstis ja ühendab erinevad vastuolud temaatiliselt ühtseks
Seisavad paljususe, I H A vabaduse eest. I H A vaba süntees või sotsiaalne lühis, mille tulemusel kõik on võimalik. I H A omab alati rohkem potentsiaalseid suhteid, seoseid ja objekte, kui konkreetne ühiskond võimaldab kanaliseerida. Alateadvuse moodustavad ihaldavadmasinad, mis on produktiivsed iseenesest ja ei lähtu oma toimimises mingist tõrjutusest või puudujäägist. Seetõttu loobuvad D ja G alateadvuse mõiste algsest tähendusest. D ja G ei nõustu, et I H A on pelk mitteteadlike kujutiste süsteem ja et ta sotsiaalne loomus on taandatud (Oidipaalseks) perekonnateatriks. D ja G on arhetüüpide, varjatud seadust peitvate vabade assotsiatsioonide ja kujundite vastu. Ühiskond kardab I H A dekodeerimata voogusid, mistõttu püüab neid kõikvõimalikel viisidel kodeerida. D ja G tahavad, et I H A — tootmine, tarbimine, seksuaalsus, teadmine — kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita. Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme.
Skisoanalüüs -- Psühhoanalüüs Psühhoos Neuroos "Ihaldavad masinad" Oidipiaalne kolmnurk Masinlik mitteteadvus Teatraalne mitteteadvus (müütilised tegelased: Oidipus, Super-Ego, Eros Thanatos) Taandab ihaldava produktsiooni mitteteadlike kujutelmade süsteemiks ja alandab sotsiaalsed investeeringud perekondlikeks Skisointsest Neurootiline oidipaalne intsest Vormel-- teenijatüdruk, õde, libu. Kui tervik Toimub õega, kes pole ema asendaja, vaid on Toimub, või kujutletakse toimuvat, või
teisesed protsessid. Mittetetadvus ja eelteadvus on mälujälgede süsteem, see on püsiv; teadvus on ajutine, temal jälgi ei ole. Mitteteadvuses ja eelteadvuses on tohutu energia, kuid see pole käepärane, ei allu tahtele. Teadvuse käsutuses olev energia on hõlpsasti tahteliselt ümber paigutatav, see paigutamine on tähelepanu aluseks. Esmased protsessid voolavad vabalt ühelt ideelt teisele, ei arvesta aega ega ruumi, reaalsust ega loogikat, kalduvad hõlvama mitteteadlike soovidega seotud, rahuldust andvaid ideid. Teisestes protsessides psüühiline energia kõigepealt seotakse (mida kajastab tähelepanu), mistõttu see voolab tahteliselt suunatuna, hõivab ideesid suurema stabiilsusega, taludes vajaduse korral rahulduse edasilükkamist, tehes seega võimalikuks katsetamise ja uute rahulduseni viivate teede leidmise. Esmased ja teisesed protsessid on mõtlemise põhikategooriad psühhoanalüüsis ja vastanduvad teineteisele niisamuti nagu
Seisavad paljususe, I H A vabaduse eest. I H A vaba süntees või sotsiaalne lühis, mille tulemusel kõik on võimalik. I H A omab alati rohkem potentsiaalseid suhteid, seoseid ja objekte, kui konkreetne ühiskond võimaldab kanaliseerida. Alateadvuse moodustavad ihaldavadmasinad, mis on produktiivsed iseenesest ja ei lähtu oma toimimises mingist tõrjutusest või puudujäägist. Seetõttu loobuvad D ja G alateadvuse mõiste algsest tähendusest. D ja G ei nõustu, et I H A on pelk mitteteadlike kujutiste süsteem ja et ta sotsiaalne loomus on taandatud (Oidipaalseks) perekonnateatriks. D ja G on arhetüüpide, varjatud seadust peitvate vabade assotsiatsioonide ja kujundite vastu. Ühiskond kardab I H A dekodeerimata voogusid, mistõttu püüab neid kõikvõimalikel viisidel kodeerida. D ja G tahavad, et I H A tootmine, tarbimine, seksuaalsus, teadmine kõik nad kulgeksid ilma kindla koodita. Oluline on vabaneda identiteedist ja luua selle uusi vorme. Tuleb luua uusi