3 Seaduspärasused. Analüüs 4 Mudelid, teooriad ja põhiseadused. Üldistus 5 Kontroll ja rakendused. Katse Iseloomustavad järgmised põhijooned: 1. Maailma kirjeldav vaatleja on selles aktiivses osaleja, mitte kõrvalseisja rollis. Maailma on võimalik kirjeldada vaid ligikaudselt, teatud tõenäosusega. See avaldub maailma süvaehitusse kuuluvatest mikroosakestest ja nendega toimuvatest protsessidest. Antroopsusprintsiibist järeldub: Universum peab olema tugevalt mittetasakaalulises olekus, et selles saaks tekkida homo sapiens. Mittetasakaalulistele süsteemidele on omane juhuslikkus, pöördumatus ja iseorganiseerimine. Eristatakse: a) Mittetasakaalulisi isoleeritud süsteeme b) Avatud mittetasakaalulisi süsteeme Nüüdisaja füüsika seisukohalt mõjutavad Universumi koostisoasad teineteist, tekivad ning kaovad selle tulemusel. 2. Maailm on ühtne, kuid selle ehitus on hierarhiline.
5. Entroopia a. Entroopia kui energia kvaliteedi iseloomustaja – madal kvaliteet – kõrge entroopia; kõrge kvaliteet – madal entroopia b. Entroopia kui süsteemi korrastuse iseloomustaja – entroopia on suur – korrastatus on väike (tasakaalulisus on suur); entroopia on väike – korrastatus on suur (tasakaalulisus on väike) c. Entroopia kasvamine suletud süsteemis (TD II printsiip) – entroopia kasvab alati suletud süsteemis ∆ S > 0 d. Entroopia vähenemine avatud tugevasti mittetasakaalulises süsteemis (struktuuride iseeneslik tekkimine, evolutsioon) – entroopiat saab vähenendada ainult siis, kui avatud süsteemis tehakse tööd
segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt registreerib neelduvust, elektroodi potentsiaali või mõnda teist füüsikalist parameetrit, mis pidevalt muutub, kui proov voolab läbi detektori raku. Definitsioon 2. Vooganalüüsi tehnika, mis põhineb hästi reprodutseerival manipuleerimisel proovi ja regendi tsoonidega kandelahuse voos termodünaamiliselt mittetasakaalulises olekus. VSA põhikarakteristikud Proovi sisestamine on täpsem kui segmenteeritud analüüsil (sisestatav ruumala on hästi määratav) Kõikide operatsioonide täpne ja reprodutseeruv ajastus Kontrollitud dispersion Informatsiooni on võimalik saada mittetasakaalulistes tingimustes VSA aparatuur Reaktoriks on poolile mähitud plastiktoru
karakteristiku muutuse järgi. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt registreerib neelduvust, elektroodi potentsiaali või mõnda teist füüsikalist parameetrit, mis pidevalt muutub kui proov voolab läbi detektori raku. (See definitsioon jätab kajastamata VSA ühe kõige fundamentaalsematest omadustest analüüsi võimalikkuse mittetasakaalulises olekus). VSA aparatuur on sarnane ilma kolonnita HPLCga ja aparatuuri kvaliteet garanteerib VSA reprodutseeritavuse. HPLC erineb fundamentaalselt VSAst: HPLC on mõeldud mitmekomponendiliste segude lahutamiseks, VSA opereerib ühe analüüdiga ja on peamiselt proovi ettevalmistust hõlmav tehnika, mis asendab traditsioonilisi katseklaasi eksperimente kvantitatiivses analüüsis. - Reaktoriks on poolile mähitud plastiktoru.
järgi. Meetod, mis põhineb vedela proovi sisestamisel sobiva vedeliku segmenteerimata pidevasse voolu. Sisestatud proov moodustab tsooni, mis seejärel transporditakse detektorisse, mis pidevalt registreerib neelduvust, elektroodi potentsiaali või mõnda teist füüsikalist parameetrit, mis pidevalt muutub kui proov voolab läbi detektori raku. (See definitsioon jätab kajastamata VSA ühe kõige fundamentaalsematest omadustest analüüsi võimalikkuse mittetasakaalulises olekus). VSA aparatuur on sarnane ilma kolonnita HPLCga ja aparatuuri kvaliteet garanteerib VSA reprodutseeritavuse. HPLC erineb fundamentaalselt VSAst: HPLC on mõeldud mitmekomponendiliste segude lahutamiseks, VSA opereerib ühe analüüdiga ja on peamiselt proovi ettevalmistust hõlmav tehnika, mis asendab traditsioonilisi katseklaasi eksperimente kvantitatiivses analüüsis. - Reaktoriks on poolile mähitud plastiktoru.
Aatomite ning molekulide ionisatsioonienergia on vahemikus mõnest mõnekümne elektronvoldini; seevastu on radioaktiivsel lagunemisel tekkivate osakeste energia megaelektronvoldi suurusjärgus. Niisiis põhjustab tuumakiirguse hajumine või neeldumine aines suure hulga ioonide tekke, mis omakorda võivad ioniseerida naabruses asuvaid molekule. Kui see juhtub tasakaalulises keskkonnas (eluta loodus), taastub esialgne tasakaal kiiresti. Mittetasakaalulises struktuuris (eluskude) tekivad aga pöördumatud muutused, mis parimal juhul toovad kaasa raku hukkumise. Rakke on koes miljoneid, ja hävinud raku asemele tekivad tavaliselt uued. "Halvim juht" leiab aset siis, kui kiirguse tagajärjel tekib muutus pärilikkuse kandjas - genoomis, rakk aga säilitab eluvõime. Selline mutatsioon tähendab reeglina vähkkasvaja teket; kui ta aga leiab aset sugurakkudes, siis geneetilise väärvormi - mutandi sündi.
) a ( aOx (i) b 2 ) mittetasakaalulises olekus: vaba energia muutus : G RT ln(Q ) RT ln( K ) (*) G nFErakk (**) RT RT RT Erakk ln( Q) ln( K ); E 0ra kk ln( K )
dominandispetsiifiline herbivoor aitab kooseksisteerimisele kaasa, sest dominandid muidu varjutavad ära väiksemad Parasitism-kui parasiit või hemiparasiit on dominandispetsiifiline (robirohu näide) Sümbioosid erineva kasulikkusega ja efektiivsusega! 33. Liikide kooseksisteerimine. Võrdustavad mehhanismid mittetasakaaluline teooria. Mõõduka häirimise hüpotees, dünaamilise tasakaalu mudel Mittetasakaalulises teoorias on oluline keskkonna ebastabiilsus, mis annab eelise kord ühele kord teisele liigile. Väikeseskaalalised muutused nt mutimullahunnikud ja kk fluktueerumine- suvalises järjekorras kuivad ja niiskemad aastad. Mõõduka häirimise hüpotees- pole küll leitud, et see oleks üldine seos aga on pakutud, et keskmise häireprotsendi korral on liigirikkus suurim Dünaamilise tasakaalu mudel- häiringu intensiivsuse mõju liigirikkusele sõltub
kvantteooria, mis kõigutasid mehaanilist maailmapilti, mis sai alguse Galileist ja Newtonist. Seniajani oli füüsika seaduste abil võimalik "tulevikku" (NB! jutumärkides; tegelikult siiski olevikku; olevikul on kestvus) ette arvutada, kuid kvantteooria sundis tunnistama juhuslikkuse reaalsust (pöördumatuse reaalsus jäi kvantmehaanikas tunnistamata. Pöördumatuse reaalsust hakkas esimesena täppisteadlastest tunnistama alles Ilya Prigogine oma mittelineaarses mittetasakaalulises termodünaamikas, nn. dissipatiivsete struktuuride teoorias). BERTRAND RUSSELL (18721970) Inglise filosoof. Kirjutas koos Alfred North Whiteheadiga tänini olulise loogikateose Principia Mathematica (Matemaatika printsiibid). Russell on üks analüütilise filosoofia, mis oli 20. sajandi keskne filosoofia, rajajatest. Russell, Whitehead ja enne neid Gottlob Frege esindasid nn. loogilist positivismi; nad uskusid, et kogu matemaatika on taandatav loogikale.
häiring - mingi välise jõu põhjustatud massiline suremus või biomassi ärakanne ; on väline faktor. nt parasiidi(massiline) rünnak; herbivooria ja karnivooria, mitmesugused füüsilised katastroofid- tulekahjud, üleujutused, tuule möllamine, vulkaanipurse inimtegevus häirimine reeglina kahjustab tugevamini või rohkem potentsiaalseid dominante, hea konkurentsivõimega arvukaid liike 51. Häirimise ja stressi tähtsus diversiteedi tekkimisel ja säilimisel mittetasakaalulises käsitluses (kisklus ja herbivooria kui häirimine, Paine'i eksperiment meritähega Pisaster, antropogeenset päritolu häirimine) Unikaalsed liikid päiskivi-liigid(keystone species) reeglina ökosüsteemil kõige kõrgemal tasemel asuvad liigid, kelle eemaldamine viib ökosüsteemi olulisele muutusele. Nende kõige kõrgem troofiline tase on tippkiskja. Kiskjad on alati massi poolest väga vähe, kuid nad on väga tähtsad.
annaabi.ee 
